Enne jõule.

Üks nädal(9-15 dets.) möödus katkiminemise tähe all suuresti. Eelmise laupäeva varahommikul lasi valge pirukas aurupahvaku välja. Sama päeva pealelõunal otsustas hall auto meid Cayenne kesklinna seisma jätta, sidur ei toimind. Ostsin bensukast pudeli piduriõli, aga ei miskit. Mõne telefonikõne järel sai otsustatud sõita sidurita. Enam ei taha ka sedasi. Sai teise käiguga linnast välja remondikohta veeretud, õnnelikult, ei pidanud kordagi kuskil seisma jääma. Õhtul tuli välja, et valge pirukas on ka toru katki teinud, seekord veetoru. Lisaks lõpetasid töötamise ka mõlemad trimmerid.

Noh ja siis veel insident saapaga. Mul on lihtsad kõrge äärega nahksaapad. Seisavad teised verandal. Iga kord kui neid jalga hakkan panema, raputan need potensiaalsetest sisseronijatest tühjaks. Konnad, prussakad, rohutirtsud tulevad selle raputamise peale välja, neil on neli kuni kuus jalga aga see tegelane, kes sinna ronis omas päris mitu paari jalgu rohkem. Torkasin jala saapasse ja kiirelt-kiirelt kohe välja tagasi. Õnneks mul oli paks sokk jalas, mis mind vist kõige ebameeldivamast pikast valutavast jalast päästis. Varvas valutas vaid mõned tunnid aga sajajalgne (Scolopendra sp.) pääses plehku.

Muidu oli nädal nagu nädal ikka, täis päikest, vihma, kuumust ja putukaid. Ainult süüa oli kesisemalt, nälga ei jäänud aga valik oli väiksem, kuna katkise auto tõttu poodi ei saanud. Seekordne ostlemine saab olema suurejoonelisem, kuna külmkapp on üsna tühi.

Teine nädal  möödus samas tempos, esmasäeval vaatasime et valge auto oli teinud radiaatoris koogelmooglit ja õli vee hulka seganud. Vastupidi õnneks mitte. Maailmalõpud jäid tulematta ja kohe on jõulud. Hakkavad valmima piparkoogid ja saabuma uued tegelased. Jaanuari kuus saab Lodge inimesi täis olema. Nii turiste kui töölisi. Ning oh õudust lubatakse desmoodiumi (värisege kõik!) 

Ja pildil olnud puuvili oli tõesti see, mia kaks pakkujat pakkusid. See aasta kajuks maitsta veel pole saanud, pildil olnu söödi lindude poolt enne ära, kui me jaole saime. Maitselt aga on maasika meloni, kiivi, banaani ja millegi veel vahepealne. Lund ja jõulutunnet siin veel ei ole. Pika-päkke teile sinna, siinkandis neid liikumas polenähtud, sest jaaguarid on näljased. 

aastake ja ...

Mul on roosa tornike, mis piniseb kõrvulukustavalt viisikest, mille autorit ma ei tea, küll aga tean selle sõnu kolmes või neljas keeles. Viie sentimeetrise tornikese koostekvaliteet jätab soovida, kuna lagunes lauale kukkudes tükkideks ja kontaktklemmid on kohati mittekontaktsed. Aga õnneks oli küünal tornikese otsas mitte-ise-taassüttiv ja küünlaleegi sai ühe ainsama korraga ära puhutud. Ja oligi aastake jälle möödas.

Olen lahti saamas raamatulugemisest. Läbi on loetud viis mahukat raamatut erinevate tegelaste seiklustest Westeros’el ja mujal. Jään põnevusega ootama George R. R. Martin’i järgmist raamatut, millele peaks järgnema veel seitsmeski raamat sarjast A Song Of Ice And Fire.

Ilmad on olnud kuumad , vaid kaks nädalat tagasi tuli väike/suur kogus vihma (70mm) mis krõpskuiva floora ja maapinna mõneks lühikeseks päevaks rohelisemaks muutis. Kuid õhus on tunda liikumist ja kuivaperioodi kuumad, vaiksed ja lämbed päevad kipuvad tuulega ära puhutaud saama. On tunda muutuste tulekut. Seoses läheneva vihmaperioodiga hakkab päevakorda tõusma ka karvasuse probleeb, nimelt mida rohkem sajab, seda kauem kuivab, kui üldse ja pole mul mingit tahtmist neid mittekuivavaid karvu kammida. Vähemalt niipalju kui neid hetkel on ja kui palju neid varsti olema saab, kui neid mitte kärpida.