21.07 "Lindistamine"
Eile alustasime "Oti"raiesmikul ja täna jätkasime istanduste piiramist lindiga, et kaitsta neid putukaturistide eest. Tegin pika lõunauinaku. Pärast jätkasin võrkkiiges. Õhtul poole kaheksast tõi F. ~200 kg desmoodiumi. Homme saab neid puhastada ja pesta. Ükshetk tuleb koguda mõned proovid ühest mullegi tuttavast taimest. Õhtul nägime nahkhiiri, kes üritasid mu banaanikoorega minema lennata. Selleks et neist pilti saada, sidusin bananaanikoore poolstatsionaarselt veranda piirde külge. Ja liblikalõksudest söövad nad ka puuviljad ära, mitte tamariinid. [Desmodium adscendens või kohalikus keeles Amor Seco]
22.07 "Kapsad on siin ja kapsad on määä"
Kapsad ühele poole, teised kapsad teisele poole, kummad kapsad kummale poole läksid ja kummale poole mingid kapsad minema pidid ja üldse, miks mul pea kapsas on? See kõik on seletatav: desmoodium. Puhastasime muust orgaanikast ja pesime seda. F'i kurvastuseks saime ainult kümme kotti ja 129 kg. Veranda kõrval puu peal ja ümber põristavad erinevad koolibrid. Kerge väss on(Kati tegi pilti). Tukastasin kiiges paar tunnikest koos kõrvaklappidega. Õhtut täitis hiljemgi mõnus muusika ja paar jutukest muusikast. Üritan valmistada kuskusi maisi, juustu ja majoneesiga. Lihtsalt katsetus olemasolevast miskit teha. Lisasin ka pool teelusikatäit Pate de Piment Rouge - äkkiline kraam. Liiga palju panin. [piment - punane pipar (46%)]
23.07
Oma unenägudesse peitsin enda
keegi kohta võib õde-venda
kogemata näha võin end ka
kuid kindlasti teretan sind ma
Seni aga su unengudes lenda.
Kui on pime ja/või ei pea tööd tegema, saab magada. Ja kui seda teha mõnusalt pikalt ja kaua, võib näha rohkelt unenägusid. Just viimasel ajal. Oli tegus päev. Hommikul sai esimene ports desmoodiumi otsa. Kuna pirukas töötab jälle, sai ette võetud(suunamisega) prügivedu. Kaks nädalat ja kongitäis. Kogusime veidi üht taime (Renealmia oriocensis). Sättsime end valmis pikaks internetiaktsiooniks. Õhtul Matoury'sse sõites sadas korralikult ja auto konditsioneeri kaasabil tekkis tubli oktoobri tunne (tegelt mingi 24kraadi). Hakkisin vähe taime ja pauside ajal logelesin internetis. Oli plaan kilpnonni vaatama aga ilm oli selline nagu ta oli.
24.07
Kui palju rõõmu lihtsatest asjadest. See ülev emotsioon. Sooviksin osata paremini seda head teha. Seni on mul olnud tunne "mulle-mulle-mulle" ja need on lihtsalt asjad. Ometi suudavad need lihtsad esemed ja teod muuta inimese elu paremaks, rõõmsamaks. Käisime Cayenne'i turul, vaatasin vähe ringi - nägin nii kaubavalikut kui erinevaid inimesi. Jalutasime linnaparginurgas ja visualiseerisin merevaadet, mis mangroovi tagant kunagi paistis. Tegime käigu randa - ilm hea, laine väike ja sai ujuda ning ülla-ülla vesi jõhkralt soolane. Ronisime korra ka Rorota mäe jalutusrajal, laisikud nägime ikka ära. loomalapsed olla armsad ja nunnud. Ju nad ikka on ka, kuigi ei suutnud leida seda tunnet, või väljendada/tajuda seda, ka iseendale arusaadavalt. Nädalaks ostmine hakkab käppa saama. Tegime täna kohvi - väga hea aga väga kange tuli. Õhtul haukusid koerad millegi peale. Sõin ära oma ~8€ pitaya - maitseb nagu kiivi aga ilma kiivi maitseta. Nüüd on mul veel müned akud. Kuid siiski, tunnen minagi lihtsatest asjadest rõõmu: need kaks kruvi, mis ma ükspäev leidsin, ja termomeeter, mille Kati mulle poest leidis. Olin meie poes otsinud termomeetrit korduvalt ja ka kahest suuremast korra aga polnud märganud. Õhtul ja hommikul jahedalt 24 kraadi.
25.07 Juba üks kuu.
Täna oli väga uimane päev, hirmus lausa. Kuni 11-ni magasin, tukastasin, pikutasin vms. Käisin poolteist tundi kompassiga võsas ragistamas - tegin pool tiiru laagrile. Peale seda jätkasin hommikust tegevust kuni õhtusöögi valmistamiseni. Lugesin Kati kirjatükki ja sain paraja lõuatäie naerda.
26.07 Loomepuue
Täna õhtupoolik oli minu jaoks kohutav - tegevusetus. Võibolla oli see energiaülejääk tingitud lõunasest kondenspiimast. ühesõnaga ei teinud suurt midagi. Hommikul tõime kanadele uue saepuru ja viskasime sita kotti. Sitakotid jätsime aga põõsa taha oma päeva ootama. Saeveskist ulles korjasime mõned renealmia risoomid, mille me pärastlõunal metsaäärde mulda torkasime. Mulda torkamine: 1)raiud kangi või kirkaga punase mudaga krjusa lahti, 2) loobid augu tühjaks, sageli on vaja korrata esimest tegevust, 3)tood labidatäie-kaks kallhinnalist mulda ja täidad augu koos juurikaga. Täitsin kruusaga, mille võtsin räästa alt, kust vihm mudase komponendi ära oli kandnud veidi trepi ees olevat mudast teerada. Villu Tamme laulutekstid.
27.07
Rohisime. Vaatamata esmapilgul soodsale niiskusele ja temperatuurile, ei toimu siin see kasvamine teab kui kiiresti. Viis kuud tagasi istutatud aafrikataimede ümber polnud selle ajaga endise metsa kohale suurt midagi kasvanud. Kerge müstika. Kodumail puistavad mõned rohud selle ajaga kaks-kolmkorda seemneid. Võibolla põhjustab seda muld või õigemini selle puudumine. Jalutasime, nägime mõnda putukisendit ja ehmatasime paar lindu lendu, neid nägemata. Üldiselt fotovaene päev. Magasin võrkkiiges, lugesin, laulsin.
28.07 "Kirkamehe kangutamised"
Mida ma tahan? Hea küsimus, millele leidub vast ka hea vastus. Aga oleks see vastamine ja vastus ise nii lihtsad, kui küsimus. Tahan kõike ja suurt ei midagi. Esiteks võiks olla tegevust, sest tegevusetus on mulle väga raske. Sel tegevusel võiks olla eesmärk minu jaoks. Tegevuse tulemus ja protsess. Baka tahan ära lõpetada. kuni selle ajani pole edasise otsustamine nii vajalik.
Täna korjasime mõne aasta vanusest istandusest Cestrum latifolium'i lehti ja pistikute tegemiseks tüve. On sihuke võsalaadne. Tekitasime kirka ja labidaga augu, täitsime mullalaadse asjaga ja torkasime oksa sisse. Umbes kolme tunniga 30tk + 30 auku. oli jäänud kummitama üks laul, vist paari päeva tagusest võrkkiiges magamisest ja pleieri kuulamisest. Mingi viisijupp ja meelas naisvokaal. Täna üritasin lugu leida, kuulates läbi pea kõik mul olemasolevad J.M.K.E. lood. Hetkel enam ei mäleta kummitusloo viisikest. Õhtul tõi F. ~250 kilo desmoodiumi ja kolm paari abikäsi.
29.07
Mind pani mõtlema miski, mida ma ise ütlesin. Kas mul on alles see miski, mille pärast ma laborisse õppima läksin? See säde, mis mind tundide kaupa öösel laboris hoidis? See viimane oli tegelt ummistunud ränikolonn. Siiski, mis oli see ajend? Kas see pisik, säde või see miski on minus alles? mMingilgi määral?
Täna puhastasime pesime "selle" kaalu järgi 280kilo desmoodiumi - kuuekesi. F. tegi meeldiva üllatuse ja tõi ainult 80 kg desm'i. Veetsime pika jutuvestmisõhtu Fransua juures. Miks küll kõikide tõenäoliste võimaluste hulgast valin kõige vähem tõenäose ja kõige kehvema? Ei tasu kohe kõige hullemat mõelda ju. Sõin üht väga omamoodi jäätist Wassài - mingi palm. Pöörasin kogu maailma tagurpidi - selleks tuli ainult peapeal seista. Trampisin, karglesin ja plaksutasin pool tunnikest tehes koordinatsiooni ja Rütmiharjutusi.
31 July 2010
24 July 2010
Lisaks muule ka niimoodi.
 |
| Prantsuse Guiana |
12.07 "Kartuliõis :)"
13-14.07 "Kraavikaevajal on hea uni."
Kuidas muidu seletada kolmeteistkümnenda kuupäeva sissekande hilinemist. Korjasime jälle vesiroose. Seekord läks nagu kuidagi kiiremini. Umbes üheksa kilo märjalt on umbes 0,8 kuivatatult. See suur Lomp teepeal häiris, läksin talle labida ja kirkaga kallale. Peale esimest nelja tundi alanes veetase ligi 5 cm. Teist samapalju tuli umbes kahe tunniga kolmapäeval, neljateistkümnendal. Hakkasin lappima/täitma üht auku teepeal, mis autoga sõites väga ebamugav on. Vihm katkestas mu tegevust. Ilmateade on umbes selline: mingi hetk sajab, mingi hetk paistab päike ja kui sa just vihmast läbimärg ei ole on sul palav, vahet ei ole, kas liigutad end aktiivsemalt või mitte - minu nägemus kohalikust ilmateatest. Sobilik pea igaks päevaks viimasel ajal. Kolmapäeva õhtul hilja jõudsid kaks külalist, kes tegid valguspüüki hommikuni, vahepeal magasime kodus voodis.
15.07 "Kirjutamine on unarusse jäänud vähe"
- tundub nii. Täna oli palav. Gekod kisasid ja sisalikud ajasid üksteist muru(heina ja lehtede) sees taga. Miskipärast on raske meenutada mida kõike päeva jooksul juhtus. Tegemisi on parasjagu ja häid hetki samuti, mis kõik paberile ei jõua - noh egas ma kogu elu ka üles kirjutada saa. Hommikul viiest ärkasin. Justnimelt viiest, nagu kogemata tavaks on saanud ja läksime levikohta valguspüügiagregaate kokku panema. Ennelõunal tegime kambaga vägamitmeotstarbelise käigu kontorisse. Saime poest süüa ja kanatoitu, tanklast bensiini, kontorist internetti ja pesu pesta, viisime natuke taimi kuivama ning segasime kuivavaid. Kati tegi end katki, mitte palju aga ebameeldivalt valusalt. Uks jäi täitsa terveks aga varvas ajas natuke morssi välja. Andsin Otile Pariisi kaardi, nüüd saab ta seal vähe teadlikumalt ringi vaadata. Ka viibete abil saab suheldud, mingil määral. Sorteerisin kõlblikke pilte. Mõni kõlbab ka suurelt ekraanilt vaadata. Netti tulevad vähe väiksema failisuurusega pildid kui originaalid (u.4MB). On tekkinud ka mõni video, mis võivad saada osakeseks "SinuToru" andmehulkadest. Leban voodil, kritseldan paberile. Mmm... kollane pehme sai shokolaadikreemi ja juustuga. Hästi ei taha pähe mahtuda, et ostsin täna 40 euro eest natuke toidukraami. Leidsin poest kaerahelbeid sisaldava toote - müsli. Pole pea kolm nädalat kaera saanud. Autoga sõites avastasin end jälle kihutamas. See juhtub nii iseenesest, kuni äkki avastad end võtmas kurvi seitsmekümnega, kus tavaliselt sõidaks viiekümnega. Ju tuleb enda suhtes veidi tähelepanelikum olla ja enda liikluskasvatust parendada. Teed on siin nii vägevad, et tõusude peal võtab kõrvad korra-kaks lukku. Ja täna tabasin ära, kes on Leen. Hea nimi! Kell saab kolmveerand üheksa õhtul- lähen lülitan veepumba generaatori välja ja sukeldun elavhõbedalampide lugemisvarasse.
16.07 "Eilne päev"
Kell on pool kaheksa hommikul. Päike paistab, kastest on kõik märg ja mina panen paberile eilset päeva. Algas uimaselt. Ilm oli kohe alguses palav. Lasin kanad välja ja korjasin mune. Pumpasin veetorni vett, õigemini generaator ja pump tegid seda. Üritasin lugeda elektri kohta, Wikipedia on küll vägev, aga hästi ei õnnestunud, sest jäin magama nii tooli kui tabureti peal. Siin on meil palju loomi: kaks koera, kaks kassi, papagoi ja 27 kana ning lugematul hulgal mittekoduloomi ja veel lugematul hulgal putukaid. Oli Ruth'i [Uchi] sünnipäev. Öösel magasin autos, generaatorist mõne meetri kaugusel. Uni on igas asendis hea tulema. Frederic on Mongooliast tagasi - tõi kõigile ühtteist meeneks ja sünnipäevalauale mongoolia viina. Sünnipäeval mainis Fransua, kuidas Ly oli talle kunagi eesti viina pakkunud ja see olevat maitsmise ära võtnud. Peaksin magama veel, sest suht uimane on olla aga väljas on valge ja toas juba soe, isegi ainult rätikuga. Eks näis, mis neljanda nädala esimene päev too.
17.07
Magasin, vaatamata valgusele, mis pragudest igalt poolt sisse trügis ja palavusele, mis unest ka kaheteistkümne ajal võitu sai. Sõin taas prantsusepärast või sellesarnast hommikusööki: õun, jogurtike, sai, lisaks shokolaadikreemi ja juustu. Nokkisin natuke juhtmete kallal, mis eile korra ühendust ei andnud. Oli üks klemm natuke lahti sulanud. Tegin ühele generaatorile uue starterinööri aga paistab, et ega uuski kaua vastu ei pea. Viksisin saapaid. Hakkavad ära kuivama. Pumpasin vett - veetorni tünn täitub ~25 minutiga. Keetsin riisi, peale ja kõrvale sibulat, sinki ja sepikut. UHT piim pole päris õige aga ainus, mida siin saada on. Võimaluse korral tahaks tagasitulles tädi Mare juurde heinale ja piimale minna. Valguspüügi ülespanek läheb suht kiirelt, kui kõik esimese raksuga tööle hakkab. Suupill, milleks on Hohner'i Puck, on ikka parasjagu väike - ei saa igakord õigele avale pihta. Üritasin leida Suurt Vankrit ja Põhjanaela ligikaudset asukohta aga mets piirab vaatevälja ja kellaaeg võis olla ka veidi vale. Kella ühe ajal nägin madu. Vot oli sihuke pooleteise meetrine umbes 5 cm läbimõõduga jämedaimast kohast. Homme, pühapäeval, lendab Ott ülemere kodupoole.
18.07 Oti kodutee algus.
Istun lauataga. Joon suhkrut vee ja laimiga ning üritan meenutada, mis täna toimus. On soe. Magasin hommikupoole, hüüdsin "Jaa" ajasin end püsti, ärkasin. Ott oli tulnud ütlema, et varsti on Matoury'sse minek. Asjatasime natuke. Kanasöödakoti saab avada, kui tõmmata kahest õigest nööriotsast korraga. Ott pärandas mulle mõned funktsioneerivad riided. Käisime turul, ostsin imeliku puuvilja (pitaya) ja nägin mõnusaid peene pikitriibuga laiu oranze pikki pükse, mille sarnased ma siit kunagi kaasa toon. Läksime sööma sellisesse kohvikulaadsesse restorani. Läbi naaberlaua klientide saime lõpuks tellitud ja kelnerineiu oli väga hoolitsev. Peale veidi pikka ootamist saime mõnusa kõhutäie osaliseks ja seda pea 60€ eest. Kuna lõunatamine venis pikemaks, kui olime plaaninud, siis allesjäänud poolteist tundi veetsime interneeduses, selle asemel, et randa minna. Tean juba ette, et ookeanivesi põhjustab mulle oma soolsusega pettumuse. Aga ujuma läen ikka. Sõitsime lennujaama. Kati ja Ott olid silmnähtavalt kurvad. Ott võibolla veidi vähem, saab siiski koju üle aasta. Kuna õhtul ootamatult suuremaid tegemisi polnud, siis sai ette võetud kolimine. Angelique onnist vist Jacaranda onni. Uurisime eelmistest elanikest jäetud varandust ja arvasin suurema osa neist vähevajalikuks ent siiski fuktsioneerivaks. Kati proovib saapaid ja tööriistad viisin konteinerisse, muu ladustasin ülemisel riiulil. Ühtlasi elan ma nüüd koos kaheraualise (jahi-, spordi-,) enesekaitsevahendiga ИЖ-34. Uus, veidi seisnud, liigub veidi raskelt. Pole vist ühtegi lasku teinud, rauad on kui peeglid, vaid ühes on kaks surnud ämbliku. Loodan, et ei pea seda kunagi kasutama. Kell on pool kümme, akud said tühjaks ja vool läks ära. Uni on ka.
19.07
Täna tolmutasin natuke, ladusin asjad riiulisse. Tõstsime piruka tühjaks. On lootust temakese remonti saatmisesse. Piiikk lõunauni kuni päike sundis paremat kohta otsima. Nikerdasin ühe lambikesega, kontrolllambi moodi asjake tuleb. Majakese kööginurga ja veranda tulede lülitil on kaks nuppu aga funktsioneerivad enamasti kui üks - eba midagi. Nelja ajal tõi Frederic Bernardi, kes silituste ja jõuliste hoopidega kruvikeerajale pirukale elu jälle sisse ajas ja minema sõitis. Imetlen Kati enesedistsipliini - ta suudab täielikult pühenduda pikale trennile. Piilusin me onni lae peale - see sisaldab mingis koguses prahti ja muid vähevajalikke esemeid. Ükskord tuleb ka nende kord. Olime valmis kogu valguspüügivarustust Fredericu väikesesse Renault Symbolisse pressima, kui saime teada, et ei peagi - kergendus. Õhtul ajasime Fransua ja teiste külalistega tunnikese juttu. Päeval näppisin üht videokaamerat. Suutsin selle liikuvat pilti tootma panna ja pildi ka arvutisse saada. Canoni juhtmemajandus on üllatavalt hästi standardiseeritud.
20.07 "Halb vasakule"
Hakkame pihta lõbusamast. Kas tead, mis tunne on kui keegi kuuejalgne su peal jalutab. Veidi õõvastav ja kontrollimatu. Siin on see suht tavaline, peale igat valguspüüki satuvad kümned ja kümned tiivulised IGALE poole. Kui pealamp põleb, klammarduvad pimestatud liblikad näole, juustele ja ronivad kuhu juhtub. Suht tüütu. Ja surnud liblikad roiskuvad. Elektrikastis, kus on induktsioonmähised ja stepslid-pistikud lampide jaoks, haiseb üsna räigelt. Tänane päev möödus mu vasaku käe jaoks üsna hullult. Hommikul peale habemeajamist nülgisin kogemata üht näppu natuke. Kümne ajal, ku teeserval võsaga võitlesin, et iga teine põõsas lahtisest autoaknast sisse ei trügiks, leidsin juhuslikult ühe herilasepesa. Kolm-neli said mind kätte, vasakusse kätte. Lõuna paiku koorisin juhtmeotsalt isolatsiooni ja torkasin end veidi pöidlasse, vasakusse pöidlasse. Mingi hetk läks vasak kõrv lukku. Tuleb korralikumalt hooldada :P Kella viie ajal hüppas läbi Steve, kes Otti otsis, jäi veidi hiljaks. Tervitused sulle Ott! Näitasin talle veidi kohta ja Fredericult sai kontaktid. Suutsin pea kogu valguspüügikraami mahutada F'i väikesesse Renault'sse. Ainult valged aiatoolid asendasin aiataburettidega ja kõrvalistuja koht jäi veel vabaks. Enne vihma sain kaadervärgi üles seatud. Unustasin täiesti majade elektrisüsteemide laetust kontrollida, aga Kati jõudis enne seitset kanuutamast tagasi ja saab sellega vabalt hakkama. Valguspüügil on tulnud komme sääsetõrjespiraale tossutada, ilma on neid moskiitosi ikka parasjagu. Homme tuleb võibolla desmoodiumi mingi ports. Tahaks teada, mida sest tehakse. Viimasel ajal on olnud tunda surinat kätes, kui midagi õrnalt kätte võtta. Harva aga korduvalt. Ei ole valus aga lihtsalt elektriline. Võimalusi tuleb kasutada, nagu Kati ütles. Kasutasingi võimalust ja tulin ära koju magama. Hommikul arvas üks suuremat sorti herilane, et vasakuga pole veel kõik ja pani litaka pahkluu piirkonda, vasakusse. Tükk aega lonkasin.
18 July 2010
Liiga lühike blogi ...
...seekord.
10.07 "Nuuskpiiritus"
11.07 "Äktsiõn"
Magasin veits kauem - pühapäev ju. Käisime poes, Matoury turul, supermarketis ja internetis. Sain süüa, apelsine, maakaardi ja hunniku infot, mida läbi lugeda, meelde jätta. Kiire lõuna. Pirukas keeldub jälle käivitumast, seekord süütelukk. Pukseerisime. Nägime madu, suurusvõrdlusena kasutatud välgumihkel tundus väga suurena. Andsime Dantel'i sõbra autole autoabi - krokodillidega särtsu. Nägin laisikut (kolmvarvas, hall), kes teed ületas. Oma aeglasevõitu liikumisele vaatamata ei suutnud me teda umbes minutipärast enam leida. Siin lähedal kuskil(igapool) lööb välku. Tantsisime Katiga keset ööd asfaltteel elektrilambi valguses polkat. Üldse oli tantsuline öö. Ka küpsisepaki sisuga saab keelt õppida: võtad küpsise, loed, mõtled natuke, pistad küpsise põske ja mõtled veel vähe, et mis prantsuskeelseid sõnu ma nüüd söön.
[Asi sihuke, nimelt pole saanud mahti paberilt digitaliseerida (tegemisi ja und on nii palju) ja suurem lugemine jõuab siia järgmine kord.Voh!]
11 July 2010
03.07
Hommikul läksime Matoury kontorisse internetti ja pesu pesema. Otsisin mõned laulusõnad ja raadio podcast'id kuulamiseks. Tegime tiiru Cayenne'i turu peal - pomelo ja suhkruroo tükid. Viimased olid suure veesisaldusega üsna magusad tselluloosikäsnad, nagu puitu näriks. Kalaturu kohvikust sai vürtsikaid õlis praetud pallikesi kalaga. Täpselt õigeks ajaks saime autosse - sadas. Oli plaan minna laisikuid vaatama aga ilm ei soosinud mugavat väljasviibimist. Koristasin kontorit, sest aku sai läpakal tühjaks. Tagasitulles nägime palju kaherattalisi, kes kondiauru jõul üksteisest kiiremini tahtsid liikuda. Keetsin rohelisi herneid ja riisi. Pipraga päris hea. Üsna suur väsimus oli ja vajusin varakult unne. Oli plaan minna hommikul enne koitu natuke jalutama.
04.07
Hommikul vara, umbes viiest kuulsin läbi une, et hakkas sadama, korralikult. Kell kuus,ikka sadas ja seitsmest ja kaheksast. Põõnasin. Teen endal luugid lahti ja toal luugid lahti, sest aknaavasid katavad vaid luugid, mis päeval õhutamiseks/tuulutamiseks ja valgustamiseks lahti tehakse. Uimasin ja ei kiirustanud kuhugi. Hommikut sõin mõnuga - veisehakkliha riisi rohelise herne ja maisiga. Limpsisin puhtaks maapähklivõide purgi - mõnus kraam, eriti juustusaiaga. Pesin nõusid ja laulsin kõvasti-valesti kaasa üht Hannah'i lugu, tuli Ott ja viis mu kose all asuvasse koopasse. Tegime pilte, ka ühest ämbliku "asjast", kelle nimi mul meelde ei jäänud ( koopakilk ). Tagapool oli nahkhiiri. Sinna ronides "põdisesid" kümned ja kümned lendavad nahkhiired oma tiibadega mu kohal ja ümber.
Alustasin raua saagimist. Tööriist töötab hästi ja on üllatavalt stabiilne, käepidet tuleb veel veidi mugandada. Solberdasin tööriided panges koos pesuvahendiga, suur muda tuli maha. Määrisin saapaid - kuradi head näevad need Alpi saapad ikka välja. Lihtsalt üks mõte: Ma ei saa/plaani saada veel niipea täiskasvanuks. Käisime kambaga mõne kilomeetri kaugusel jõe ääres koski ja kärestikke vaatamas ning märgadel ja libedatel kividel turnimas. Olime seal üle pooleteist tunni. Tagasitulles nägime ämblikku, kelle tagakeha oli suur, kui pingpongipall. Enne kui pimedaks läks, lõpetasin edukalt haamripea saagimise-viilimise. Sõin ära ühe tsitruselise, mis sai eile turult toodud. (vahepalaks: lae pealt on kuulda, kuidas aviaatorputukas püüab meeleheitlikult ära lennata aga see ei õnnestu hästi, sest geko on kaasavõtmiseks natuke liiga raske. nii nad siis kukuvad bzz-tonks ja bzzz-tonks lae peale.) Oli see nüüd pomeleo või greip polegi oluline (kohalikud nimetavad chedec ). Pusimist ja söömist oli oma poole tunni jagu. Väga mõnus. Esimest korda katsetasin ka sääsetõrje spiraali, vist töötab. Sääsepiste kohad lähevad üsna ebameeldivalt sügelema.
05.07 "Hukas Päev"
Ärkasin vara, pime. Liiga vara, umbes viiest - jälle. Vähkresin,lõpuks jäin magama ka. Kuulsin korra äratuskella. Tegin õhku ahmides silmad lahti - valge, magasin sisse. Pann sooja, tuleb Ott. Kuna teatan, et magasin sisse ja läheb aega, siis vastuseks et nemad lähevad taimi korjama ja jäägu ma koju. Arvatud poole tunni asemel läks poolteist nagu tavaliselt. Matseetega võsas/metsas ühte järjekordset peenemat raiudes tabas mind ootamatu valunäpistus, ja siis teine jne. Raiutava puukese otsas oli suurte mustade sipelgate pesa, ju nad "koputamise" peale vaatama tulid kes on. Üks tosinkond "lõugajat" tõmbasin ihu ja särgi küljest ära. Töö isu oli läind. Ajasin varbaga "kraavid lahti, et teepealt lompidest vett lasta. Lehtedes sahistades sahistades kohtasin üht ämblikku, kes lahkesti poseeris. Lõunaaeg passisin tunnikese tühja. Võtsin noa ja hakkasin haamrile vart vestma aga esimene valitud materjal osutus petlikuks, sest üsna valmimise lõpus arvas tema, et on aeg ära murduda. Õnneks polnud kiilu sees. Järgmine materjal on vähe tihedam aga ka omamoodi imelik - kergelt laineline (~1cm). Läksin korra vaatama, kuda Ott Bernard-ilt laenatud korraliku saega viimast metsanurka maha võttis. Teritasin matseetet. Voolisin veel vähe. Terve päev ja ette on näidata vaid üks kaigas ja seegi poolik. Aga Kati tõstis tuju - see kaigas saab üle pika aja olema asjalik kaigas siin asutuses. Ajavahe vist ikka häirib, sest miks ma siis hommikul viiest ärkan. Mon frére est dans l'armé.
06.07 "Unetu"
Ärkasin kolmest, vähkresin viieni, tõusin, tegin ei midagi. Poole kuuest läksin jalutama - oli pime veel. Õnneks oli kuu, niiet polnud väga pime aga siiski ilma lambita ei näe midagi. Nägin ühte lindu, õigemini linnu silma, sain pildi peale ka. Leidsin pulga, levipulga - täpselt sealt, kus see olema pidi. Kella kuuest läks umbes viieteist minutiga nii valgeks, et sai lambi välja lülitada. Tagasi laagri poole vantsides tundsin nälga. Loll tegu ilma hommikusöögita välja minna. Peale sööki korjasime taimi, esiteks natuke (~20kg) lehti ja siis mõned kilod vesiroosilehti ja õisi, mida hiljem ka pesime. Jätkus lõkketegu, nagu siin soe poleks. Mis saab siis kui must auk täis saab? Õhtused tegevused koosnesid majineesisaiast ja arvutimängust "The Tale of Two Kingdoms" Väljas sadas neli tundi jutti. Voilà un comprime pour le mal de tète.
07.07 "Teist võimalust tavaliselt ei tule."
Magasin hästi, pikalt, liiga pikalt. Kui lõpuks langile jõudsin olid Kati ja Ott juba tööhoos.Kui nad lõpetasid, tegin ma natuke veel. Rassisin nottidega, kui märkasin ühel hunnikul päikese käes peesitamas kahte pronksja metalse läikega 15-20 cm pikkust sisalikku. Tavatu oli neid nii pikalt jälgida, sest tavaliselt paigal nad ei püsi. Lausa poseerisid. Peale mõneminutilist vaatlemist liigutasin seles hunnikus üht notti, mille peale sisalikud oma tegevust mujal jätkasid. Noti alt aga tuli välja krabi - laiust üle kümne cm'i, seljalt mustjaspunane, sõrad ja jalad oranzikad. Kurja küll, et fotoka maha jätsin. Lõunal tarbisin rohkelt vedelikke, et kaotatu tasa teha. Märkasin järjekordset fotovõimalust - katuse all oli suur tirts või ritsikas, ei mäleta, mis neil erinevus oli. Sai fotokasti püütud ja pannakse ka väljanäitusele. Tegin pilti ka "kodu"konnast, kes end hommikul toolile peitis. õhtul poole seitsmest liigutas end vähe rohkem. Langil sai veel "hagu antud" ja üht suurt röövikut fotografeeritud. Otil on mu meelest hea vaist. Ütles et hakkab sadama, tegi veel paar klõpsu, pistis kaamera kotti ja hakkas kodu poole sammuma. Hetk hiljem tabasid mind esimesed veelärakad. Kati tõi poest soovitud provianti. Sorteerisin kustutasin pilte. Sõin soolaseid banaanikrõpse - täpselt nagu kartulivahvlel. Jõin sellise hillise kellaaja kohta liiga palju teed. Miskit oli veel, aga pea ei pea kõike kinni. Mu väline mikrofloora põhjustab uutmoodi odoori. Sääse/putukahammustused teevad piina, kui neid kasvõi korra svammiga hõõruda. Mingi arstirohu peaks selle vastu hankima - oleks võinud siis kaasa võtta, aga kui mõistus kohe ei võta, võtab hiljem. Mul on kaasas üsna mitu tundi muusikat aga kuulama kipun ikka neid mõndasid. Thoughtless Evanescence'i esituses, Korn'i lugu. L'oiseau s'est pose sur la branche. [l wazo ses pose su la br(~a)n(sf)] - lind laskus oksale. No on keel: sõna lind- l'oiseau , hääldus [wazo] Huh!
08.07 Omamoodi "tegus" päev.
Enne viite tegin korra silma lahti, piilusin kella. Kell viis siin on üksteist Eestis. Bioloogiline kell pole veel harjunud. Enne äratuskella tegin silmad lahti, ootasin minutikese, panin peale esimest piiksu kella kinni. Metsa enam ei ole, vähemalt selle lapi peal. Kui Ott siia tuli, siis ta selle tööga alustas. Tuleks kuidagi temanimeliseks ristida, kui ta muidugi nõus on. Tunnikesega sai viimane tehtud. Lõunaoote paus - söön jäätist: "Exotica glases. Prune de cythere" -ploomi midagi. Täitsa rabarber. Viimistlen haamrivart ja löön poolpidulikult kiilu sisse. Panen labidale varre uuesti taha. Söön jäätist. Samal ajal puhusid Ott ja Kati pirukale hääled sisse. Generaatoririhm läks pooleks. Selgus ka, miks starter käivitada ei jõudnud - konditsioneeripump, mis juba tükk aega külma ei tootnud, oli kinni jäänud. Ju siis ei jõudnud starter seda ringi ajada. Hetkel ei ole pirukal generaator funktsioneeriv, kuna pole rihma. Samas pole ma suutnud tuvastada veepumpa. Sõin jäätise päris ära. Lehitsen sõnaraamatut ja vestmikku. Tekib tunne nagu oleks kõht tühi. Aga on ka - kell on kaks saamas. Lahendame selle probleemi. Graveerin haamrivarre peale oma nime ja aastaarvu. Arvutimängu aeg. Kolmest teatab Kati, et metsaminek. Teepeal leian Victorinox'i Svetši ohvitserinoa. Käib raskelt, sest on uus ja natuke oksüdeerunud. Küll leiame talle ka peremehe, sest mul on oma olemas. Veidi mööda teed ja siis metsa. Tee on mäeharjal nii 300-350m kõrgusel. Laskume teest eemaldudes üsna kiiresti, on kuulda veekohinat. Viimased viiskend+ meetrit liigume kätega maast ja puudest kinni hoides, sest nõlv on väga järsk. Seal avanev vaatepilt - üleval paistab kosk ja alla nii kaugele kui sil ulatub on kärestik. Seda kõike on väga raske sõnade või nigela fotosilma abil edasi anda, seda peab ise nägema. Õhtul uurisin veel autot - tõesti, veepumpa ei leidnud, küll aga põhjuse, miks kont ei tööta: suur auk torustikus. Sellega seoses tuli mul üsna jõhker /de ja vu/. Aga imelik ses mõttes, et ma nägin iseend pealt, läbi teise silmade (ja läbi mootori), kuidas ma selle augu leidsin. Homme Proovime pirukat. Kui üle ei kuumene, saame teda siiski ehk kasutada. Seljakott hallitab.
09.07
Mingi hetk tekkis mul küsimus mulle endale ja selle "probleemi" sisuks on see, millest ma oma blogisse kirjutan ja milleks ja üldse kelle jaoks. Esiteks ikka endale ja siis neile, kes mu tegemistest huvitatud ja kolmandaks neile, kes julgevad mõelda samu mõtteid, mis mu ajusoppidest paberile on eksinud. Ja just paberile, sest kõigepealt tekib käega katsutav, harilikuga kirjutatud "päevikuke", mille ma hiljem digitaliseerin, genereerides rohkelt tähevigu oma algelise trükkijaoskustega. Miks - et endast paremini aru saada. Sisuks on enamasti päevasundmuste lühiümberjutustus, sekka mõni sügavamamõttelisem asjandus või lihtsalt lora.
Hommikul viis Ott, kes ise läks kontorisse netti ja pärastlõunasele lennukile vastu, meid Katiga kaks-kolm kilti linnapoole. Sääl oll üts paigake, mis ka sildikesega tähistet oli. Mäest alla, ojake, astang, koseke, suur-suur puu oma juurtega, ja kärestikku rohkem kui 200 m allapoole. Siin sajab palju ja seetõttu on neid ojakesi ja suuremaid rohkesti iga nurga peal. Tagasiteel nägime aarat. Enne kui fotokad välja saime, poseeris ta ka, pärast karjus koos teistega okste tagant kraa-kraa, nagu varesed. Alustasin seljakoti pesuga, pöörasin sokke, et teine pool ka veidi kuivaks(kolmas päev), viksisin saapaid. Sain Kati käest ühe kohaliku prantsuskeele õpiku koos plaatidega. Paar tundi ei teinud midagi asjalikku. Veidi enne kuute tõstsime valguspüügiks vajalikud agregaadid pirukasse. Sõitsime "kohale", igaks juhuks kahe autoga, et vajadusel pukseerida. Aku laadimine saab toimuma laagris suure diiselgeneraatori starteri aku ja krokodillidega, siis kui majade akusid laeme. Valguspüügikohal riputasime lina raamile, tõmbasime voolugeneraatori mürisema ja lambid põlema. Putukad tulevad ise. Mõnikord võib juhtuda ka nii, et ei tule, kes teab mispärast. Õhtul astusin jälle geko sita sisse. Paljajalu. Hilem kukkus üks katuselt mul seljale, ootas veidi ja kui tabas ära, et asub kellegi liikuva peal, lasi varvast. Häält teevad nagu harakad. surgir [syr(gz)ir] -ootamatult ilmuma. un animal a surgi devant eux. nende ette ilmus ootamatult loom.
Hommikul läksime Matoury kontorisse internetti ja pesu pesema. Otsisin mõned laulusõnad ja raadio podcast'id kuulamiseks. Tegime tiiru Cayenne'i turu peal - pomelo ja suhkruroo tükid. Viimased olid suure veesisaldusega üsna magusad tselluloosikäsnad, nagu puitu näriks. Kalaturu kohvikust sai vürtsikaid õlis praetud pallikesi kalaga. Täpselt õigeks ajaks saime autosse - sadas. Oli plaan minna laisikuid vaatama aga ilm ei soosinud mugavat väljasviibimist. Koristasin kontorit, sest aku sai läpakal tühjaks. Tagasitulles nägime palju kaherattalisi, kes kondiauru jõul üksteisest kiiremini tahtsid liikuda. Keetsin rohelisi herneid ja riisi. Pipraga päris hea. Üsna suur väsimus oli ja vajusin varakult unne. Oli plaan minna hommikul enne koitu natuke jalutama.
04.07
Hommikul vara, umbes viiest kuulsin läbi une, et hakkas sadama, korralikult. Kell kuus,ikka sadas ja seitsmest ja kaheksast. Põõnasin. Teen endal luugid lahti ja toal luugid lahti, sest aknaavasid katavad vaid luugid, mis päeval õhutamiseks/tuulutamiseks ja valgustamiseks lahti tehakse. Uimasin ja ei kiirustanud kuhugi. Hommikut sõin mõnuga - veisehakkliha riisi rohelise herne ja maisiga. Limpsisin puhtaks maapähklivõide purgi - mõnus kraam, eriti juustusaiaga. Pesin nõusid ja laulsin kõvasti-valesti kaasa üht Hannah'i lugu, tuli Ott ja viis mu kose all asuvasse koopasse. Tegime pilte, ka ühest ämbliku "asjast", kelle nimi mul meelde ei jäänud ( koopakilk ). Tagapool oli nahkhiiri. Sinna ronides "põdisesid" kümned ja kümned lendavad nahkhiired oma tiibadega mu kohal ja ümber.
Alustasin raua saagimist. Tööriist töötab hästi ja on üllatavalt stabiilne, käepidet tuleb veel veidi mugandada. Solberdasin tööriided panges koos pesuvahendiga, suur muda tuli maha. Määrisin saapaid - kuradi head näevad need Alpi saapad ikka välja. Lihtsalt üks mõte: Ma ei saa/plaani saada veel niipea täiskasvanuks. Käisime kambaga mõne kilomeetri kaugusel jõe ääres koski ja kärestikke vaatamas ning märgadel ja libedatel kividel turnimas. Olime seal üle pooleteist tunni. Tagasitulles nägime ämblikku, kelle tagakeha oli suur, kui pingpongipall. Enne kui pimedaks läks, lõpetasin edukalt haamripea saagimise-viilimise. Sõin ära ühe tsitruselise, mis sai eile turult toodud. (vahepalaks: lae pealt on kuulda, kuidas aviaatorputukas püüab meeleheitlikult ära lennata aga see ei õnnestu hästi, sest geko on kaasavõtmiseks natuke liiga raske. nii nad siis kukuvad bzz-tonks ja bzzz-tonks lae peale.) Oli see nüüd pomeleo või greip polegi oluline (kohalikud nimetavad chedec ). Pusimist ja söömist oli oma poole tunni jagu. Väga mõnus. Esimest korda katsetasin ka sääsetõrje spiraali, vist töötab. Sääsepiste kohad lähevad üsna ebameeldivalt sügelema.
05.07 "Hukas Päev"
Ärkasin vara, pime. Liiga vara, umbes viiest - jälle. Vähkresin,lõpuks jäin magama ka. Kuulsin korra äratuskella. Tegin õhku ahmides silmad lahti - valge, magasin sisse. Pann sooja, tuleb Ott. Kuna teatan, et magasin sisse ja läheb aega, siis vastuseks et nemad lähevad taimi korjama ja jäägu ma koju. Arvatud poole tunni asemel läks poolteist nagu tavaliselt. Matseetega võsas/metsas ühte järjekordset peenemat raiudes tabas mind ootamatu valunäpistus, ja siis teine jne. Raiutava puukese otsas oli suurte mustade sipelgate pesa, ju nad "koputamise" peale vaatama tulid kes on. Üks tosinkond "lõugajat" tõmbasin ihu ja särgi küljest ära. Töö isu oli läind. Ajasin varbaga "kraavid lahti, et teepealt lompidest vett lasta. Lehtedes sahistades sahistades kohtasin üht ämblikku, kes lahkesti poseeris. Lõunaaeg passisin tunnikese tühja. Võtsin noa ja hakkasin haamrile vart vestma aga esimene valitud materjal osutus petlikuks, sest üsna valmimise lõpus arvas tema, et on aeg ära murduda. Õnneks polnud kiilu sees. Järgmine materjal on vähe tihedam aga ka omamoodi imelik - kergelt laineline (~1cm). Läksin korra vaatama, kuda Ott Bernard-ilt laenatud korraliku saega viimast metsanurka maha võttis. Teritasin matseetet. Voolisin veel vähe. Terve päev ja ette on näidata vaid üks kaigas ja seegi poolik. Aga Kati tõstis tuju - see kaigas saab üle pika aja olema asjalik kaigas siin asutuses. Ajavahe vist ikka häirib, sest miks ma siis hommikul viiest ärkan. Mon frére est dans l'armé.
06.07 "Unetu"
Ärkasin kolmest, vähkresin viieni, tõusin, tegin ei midagi. Poole kuuest läksin jalutama - oli pime veel. Õnneks oli kuu, niiet polnud väga pime aga siiski ilma lambita ei näe midagi. Nägin ühte lindu, õigemini linnu silma, sain pildi peale ka. Leidsin pulga, levipulga - täpselt sealt, kus see olema pidi. Kella kuuest läks umbes viieteist minutiga nii valgeks, et sai lambi välja lülitada. Tagasi laagri poole vantsides tundsin nälga. Loll tegu ilma hommikusöögita välja minna. Peale sööki korjasime taimi, esiteks natuke (~20kg) lehti ja siis mõned kilod vesiroosilehti ja õisi, mida hiljem ka pesime. Jätkus lõkketegu, nagu siin soe poleks. Mis saab siis kui must auk täis saab? Õhtused tegevused koosnesid majineesisaiast ja arvutimängust "The Tale of Two Kingdoms" Väljas sadas neli tundi jutti. Voilà un comprime pour le mal de tète.
07.07 "Teist võimalust tavaliselt ei tule."
Magasin hästi, pikalt, liiga pikalt. Kui lõpuks langile jõudsin olid Kati ja Ott juba tööhoos.Kui nad lõpetasid, tegin ma natuke veel. Rassisin nottidega, kui märkasin ühel hunnikul päikese käes peesitamas kahte pronksja metalse läikega 15-20 cm pikkust sisalikku. Tavatu oli neid nii pikalt jälgida, sest tavaliselt paigal nad ei püsi. Lausa poseerisid. Peale mõneminutilist vaatlemist liigutasin seles hunnikus üht notti, mille peale sisalikud oma tegevust mujal jätkasid. Noti alt aga tuli välja krabi - laiust üle kümne cm'i, seljalt mustjaspunane, sõrad ja jalad oranzikad. Kurja küll, et fotoka maha jätsin. Lõunal tarbisin rohkelt vedelikke, et kaotatu tasa teha. Märkasin järjekordset fotovõimalust - katuse all oli suur tirts või ritsikas, ei mäleta, mis neil erinevus oli. Sai fotokasti püütud ja pannakse ka väljanäitusele. Tegin pilti ka "kodu"konnast, kes end hommikul toolile peitis. õhtul poole seitsmest liigutas end vähe rohkem. Langil sai veel "hagu antud" ja üht suurt röövikut fotografeeritud. Otil on mu meelest hea vaist. Ütles et hakkab sadama, tegi veel paar klõpsu, pistis kaamera kotti ja hakkas kodu poole sammuma. Hetk hiljem tabasid mind esimesed veelärakad. Kati tõi poest soovitud provianti. Sorteerisin kustutasin pilte. Sõin soolaseid banaanikrõpse - täpselt nagu kartulivahvlel. Jõin sellise hillise kellaaja kohta liiga palju teed. Miskit oli veel, aga pea ei pea kõike kinni. Mu väline mikrofloora põhjustab uutmoodi odoori. Sääse/putukahammustused teevad piina, kui neid kasvõi korra svammiga hõõruda. Mingi arstirohu peaks selle vastu hankima - oleks võinud siis kaasa võtta, aga kui mõistus kohe ei võta, võtab hiljem. Mul on kaasas üsna mitu tundi muusikat aga kuulama kipun ikka neid mõndasid. Thoughtless Evanescence'i esituses, Korn'i lugu. L'oiseau s'est pose sur la branche. [l wazo ses pose su la br(~a)n(sf)] - lind laskus oksale. No on keel: sõna lind- l'oiseau , hääldus [wazo] Huh!
08.07 Omamoodi "tegus" päev.
Enne viite tegin korra silma lahti, piilusin kella. Kell viis siin on üksteist Eestis. Bioloogiline kell pole veel harjunud. Enne äratuskella tegin silmad lahti, ootasin minutikese, panin peale esimest piiksu kella kinni. Metsa enam ei ole, vähemalt selle lapi peal. Kui Ott siia tuli, siis ta selle tööga alustas. Tuleks kuidagi temanimeliseks ristida, kui ta muidugi nõus on. Tunnikesega sai viimane tehtud. Lõunaoote paus - söön jäätist: "Exotica glases. Prune de cythere" -ploomi midagi. Täitsa rabarber. Viimistlen haamrivart ja löön poolpidulikult kiilu sisse. Panen labidale varre uuesti taha. Söön jäätist. Samal ajal puhusid Ott ja Kati pirukale hääled sisse. Generaatoririhm läks pooleks. Selgus ka, miks starter käivitada ei jõudnud - konditsioneeripump, mis juba tükk aega külma ei tootnud, oli kinni jäänud. Ju siis ei jõudnud starter seda ringi ajada. Hetkel ei ole pirukal generaator funktsioneeriv, kuna pole rihma. Samas pole ma suutnud tuvastada veepumpa. Sõin jäätise päris ära. Lehitsen sõnaraamatut ja vestmikku. Tekib tunne nagu oleks kõht tühi. Aga on ka - kell on kaks saamas. Lahendame selle probleemi. Graveerin haamrivarre peale oma nime ja aastaarvu. Arvutimängu aeg. Kolmest teatab Kati, et metsaminek. Teepeal leian Victorinox'i Svetši ohvitserinoa. Käib raskelt, sest on uus ja natuke oksüdeerunud. Küll leiame talle ka peremehe, sest mul on oma olemas. Veidi mööda teed ja siis metsa. Tee on mäeharjal nii 300-350m kõrgusel. Laskume teest eemaldudes üsna kiiresti, on kuulda veekohinat. Viimased viiskend+ meetrit liigume kätega maast ja puudest kinni hoides, sest nõlv on väga järsk. Seal avanev vaatepilt - üleval paistab kosk ja alla nii kaugele kui sil ulatub on kärestik. Seda kõike on väga raske sõnade või nigela fotosilma abil edasi anda, seda peab ise nägema. Õhtul uurisin veel autot - tõesti, veepumpa ei leidnud, küll aga põhjuse, miks kont ei tööta: suur auk torustikus. Sellega seoses tuli mul üsna jõhker /de ja vu/. Aga imelik ses mõttes, et ma nägin iseend pealt, läbi teise silmade (ja läbi mootori), kuidas ma selle augu leidsin. Homme Proovime pirukat. Kui üle ei kuumene, saame teda siiski ehk kasutada. Seljakott hallitab.
09.07
Mingi hetk tekkis mul küsimus mulle endale ja selle "probleemi" sisuks on see, millest ma oma blogisse kirjutan ja milleks ja üldse kelle jaoks. Esiteks ikka endale ja siis neile, kes mu tegemistest huvitatud ja kolmandaks neile, kes julgevad mõelda samu mõtteid, mis mu ajusoppidest paberile on eksinud. Ja just paberile, sest kõigepealt tekib käega katsutav, harilikuga kirjutatud "päevikuke", mille ma hiljem digitaliseerin, genereerides rohkelt tähevigu oma algelise trükkijaoskustega. Miks - et endast paremini aru saada. Sisuks on enamasti päevasundmuste lühiümberjutustus, sekka mõni sügavamamõttelisem asjandus või lihtsalt lora.
Hommikul viis Ott, kes ise läks kontorisse netti ja pärastlõunasele lennukile vastu, meid Katiga kaks-kolm kilti linnapoole. Sääl oll üts paigake, mis ka sildikesega tähistet oli. Mäest alla, ojake, astang, koseke, suur-suur puu oma juurtega, ja kärestikku rohkem kui 200 m allapoole. Siin sajab palju ja seetõttu on neid ojakesi ja suuremaid rohkesti iga nurga peal. Tagasiteel nägime aarat. Enne kui fotokad välja saime, poseeris ta ka, pärast karjus koos teistega okste tagant kraa-kraa, nagu varesed. Alustasin seljakoti pesuga, pöörasin sokke, et teine pool ka veidi kuivaks(kolmas päev), viksisin saapaid. Sain Kati käest ühe kohaliku prantsuskeele õpiku koos plaatidega. Paar tundi ei teinud midagi asjalikku. Veidi enne kuute tõstsime valguspüügiks vajalikud agregaadid pirukasse. Sõitsime "kohale", igaks juhuks kahe autoga, et vajadusel pukseerida. Aku laadimine saab toimuma laagris suure diiselgeneraatori starteri aku ja krokodillidega, siis kui majade akusid laeme. Valguspüügikohal riputasime lina raamile, tõmbasime voolugeneraatori mürisema ja lambid põlema. Putukad tulevad ise. Mõnikord võib juhtuda ka nii, et ei tule, kes teab mispärast. Õhtul astusin jälle geko sita sisse. Paljajalu. Hilem kukkus üks katuselt mul seljale, ootas veidi ja kui tabas ära, et asub kellegi liikuva peal, lasi varvast. Häält teevad nagu harakad. surgir [syr(gz)ir] -ootamatult ilmuma. un animal a surgi devant eux. nende ette ilmus ootamatult loom.
03 July 2010
Guiana esimene blogi
24.06 Tallinn
~6:30 Tallinnas ei ole liiklust, vaid mõni üksik takso. Lennureis läks kiirelt, mitmete unesuigatustega. Iste oli mulle liiga väike, et oleks saanud nurru lasta. ~10 sain lennukist maha, ~10:30 sain pagasist koti kätte, ~11 leidsin üles õige koha, kust rautejaama sõita, ~11:30 sain kätte pileti, mis maksis üsna soolast hinda(8.50€). Pole viga, teine tuleb veel endal välja teha. Peale mõnda esimest kilomeetrit jalutamist muutus mu 13 kg kerge seljakott üsna kaalukaks argumendiks. Viimase kahe kilomeetri läbimiseks läks oma kaks tundi. Vahepeal kohtasin pingil istudes ühte vanadaami. "Vestluse" käigus õppisin juurde sõnad palav ja koerasitt. Kui need nüüd prantsuse keeles ka meelde tuleksid oleks juba väga hea. Ja palav on siin ka ja kuidas veel - ennelõunal näitas 28 kraadi. Kirjutamise ajal istusin Notre dame kõrval puude all varjus, pugisin saia ja jõin ~2 liitrit vett (on üks kraan siin - elupäästja). Vetsu tahaks aga ei viitsi liigutada.
25.06 Prantslased streigivad
vähemalt eile oli see nii. Olin just avastanud, et kinni on pandud just see raudteeliin, mida olin plaaninud kasutada. Otsisin sobivat bussi. Pihu Euromünte täis küsisin igaks juhuks bussi juures seistes, kas nendest piisab. Vastajaks osutus noormees, kes inglise keelt ka rääkida mõistis. Küsimuse peale, kas ma jänest ei tahaks sõita kostsin ma, et trahvi tehakse, kui kätte saadakse. Südametunnistusega nagu ma olen. Sain tema ja ühe saksa tütarlapsega jutuotsa peale. Nii Thomas, kui Carol olid väga kirju seiklejahingega tegelased. Pakuti öömaja - ööbisin salaja Caroli pool, tema tädi teadmata, kas kiriku või kloostri juures. Uni oli hea. Lennujaama jõudsin veidi peale seitset, sõin hommikusööki, väike kohupiim ja keeksitükk, aga enamasti oli juustusai veega. Vaatan oma piletit ja otsin "teadete telerilt" infot oma lennu kohta - hilineb. Lõuna-Ameerikast peaks tagasi Euroopasse hääletamist proovima, nagu oli seda teinud Thomas. Lend väljus veerand kolmest.
25.06 Kohal!
(jälle 25. - vist ajavahe põhjustatud :) Kell on siin üle 23, eestis aga juba 05. Esimene tunne kui lennuki kontrollitud ARKTILISEST kliimast välja astusin:"Keegi on korraliku sauna kütnud, et isegi eesruum mõnusalt kuum on." "Kohalikud" mainisid, et külm on. Sõime Kati küpsetatud kooki ja rääkisime eluolust ja maailmaasjust. Kui neli lõgismaolist salvavad sind neljast jäsemest, siis tõenäoliselt jääb sulle üks jäse alles.
26.06
Öösel magasin nagu kott, aga ainult kuni poole viieni, siis vilkuvas režiimis edasi. Peale hommikusööki jalutasin vähe ringi: hoovis umbes 150m lagedaks tehtud alal on umbes kakskend maja-onnikest. Täna jään kodu hoidma. Loodust ja elu on suures rohkuses. Olen siin vist umbes kaheteistkümnes eestlane. Kummitab üks lugu: "Welcome to the Jungle, Welcome to the Jungle, nananana nananana naaa..."
"what if...?" Liiga palju mõtlemine ei tee vaimsele tervisele head. Vist? Samas mida ma siia siis tegema tulin? Kuidas käituda nii, et mitte olla pealetükkiv, kuid siiski seltskondlik? Frederic'ul on täna sünnipäev. Florence'il tuleb kolmekümnendal. Kohalikust pinnasest pikemalt mõni teine kord.
27.06 Pühapäev
Tegime eesti kambaga viiepoole tunnise jalutuskäigu. Ott nägi hommikul enne sööki jalutades puumat. Pärast nägime kõik kolmekesi. Tegime pilte (puumast sai pleki ainult Ott ja seda hommikul). Umbes pooled kustutasin ära. Tegelt peaks välja valima ainult mõned neist paarikümnest, mida pikemalt säilitada. Päev oli soe aga metsateel oli mõningal määral(!) varjuline. Päike asub zeniidis umbes 12:45 paiku. Kanu ei tohi seepärast varem välja lasta, sest siis munevad nad kuhu juhtub. Osasid asju ma kirja ei pane. (hilisem täiendus: üritan siiski kirja panna kõik, mis sündsuse ja hea tava piiresse jääb.) mõte: cheveux roux. Tegin pool Läti lippu - kaela põletasin punaseks umbes kahekümneviie minutiga. Ja seda elusat loodust tuleb ikka igalt poolt välja (pildid hiljem)!
28.06 Valus on
Oli esimene tööpäev. Väss on. Lihased veidi valusad. Varsti saan magada. Selline tegutsemist täis päev mulle meeldib - Jess! Sain paar villi ka.Köögis on konnad ja gekod. Ja ka vihmamets põleb - siis kui ta on piisavalt jupitatud ja diisli/õlise kaltsuga susisema aetud -st. tegime aiamaad. "mOOTORSAEL" tuli juhtplaati hoidev kruvi/polt plastikust korpusest välja. Jälle. (vt googlist pilti Stihl MS 192 T kui tahad näha millega on tegu) Matseete, termiidid, "elektriSÜSTEEM" , kriimustuste desinfitseerimine.
29.06
Teine tööpäev. Neljas päev siin. Eile õhtul tehtud lõkked olid jätnud endast soojad tukid, millega tuletegemise alustamine lausa lust. Ott:"Lõkked töötavad idaeurooplaste jaoks liiga aeglaselt." Oli olnud poolteist päeva kuiva - kõik puud polnud enam liiga märjad. Nägime üsna suurt ämblikku, mitte kõige mürgisemat skorpioni, ühte võikest madu, keda me üsna korralikult solgutasime, et ta ikka fotogeeniline välja näeks, üht vihmaussi, kes oli vaid veidi väiksem kui madu ja tirtsu ning ritsikat. Kohtusin Dantel'iga. Lõunapausil tukkusin arvutitaga "elektrimajandust" lugedes, kui Kati kutsus poodi - Hiinakasse. Umbes pool tundi sõitu kitsal, käänulisel, künklikul teel kõrgemapoolse, kuid siiski suhteliselt hästi teed tunnetava Renault pirukaga - täielik fiiling. Aga tuleb end vaos hoida, töö auto ja liiklusega tee. Poe juures ei läinud auto enam käima - kas starteri tõmberelee või veidi lõpnud aku. Kohalikud onud aitasid - kümne minutiga prooviti kõik nipid. Lõpuks lükkasime käima. Kaheksandal on vaja töökindlat masinat. Eks näis. Vahel tahaks osata rohkem suhelda. Tekib selline pingeline paus kuni hetkeni, mil on jälle miskit asjalikku öelda. Ja prantsuse keele võiks selgeks teha, väga loll tunne oli kui auto juures ainult viipekeeles suheldud sai. Ilmad on siin soojad - tööd tehes silmad vähe kipitavad, sest higi tikub vähe silma, riided on kah märjad. Kui neljast metsas/põllul lõpetasime hakkas sadama. Sadas natukene - maa ujus lausa. Hiljem sõin ära Kati ja Oti muru-jäätise, mis osutus rabarberimaitseliseks, mis oli mu arust vägagi söödav. Sain matseete (11€).
30.06
Florence sünnipäev. Hommikul tõmbasin eilsest higist märjad tööriided selga, tööd tehes higi lausa voolab. Põletasime raiesmikul puidukraami. Varukaga otsaesist pühkides käib "lirts!" Kati:"Ving-ving" aga metsa all on meil hea ventilatsioon ja ei pea tossu käes kaua olema. Kummitasid mõningad laulud: Ei meelest läe mul iial le Havre kuumad ööd, Õllepruulia, Maapealne paradiis on rock'n'roll jne. Magasin lõuna ajal tunnikese, õhtul veel paar. Peale tööd käisime metsas ja tõime lilled, sest kook läks vähe aiataha. Tuli teine sihuke kahepoole meetrine bukett. Shampus ja kook. Istanduses kasvavad taimed, mida on raske kasvatada, pidavat olema serotoniini valmistamiseks. Joonistasin vaimse tervise kaalu - hetkel tasakaalus. Võiks olla normaalsema suurusega suupill. Bonne Nuit!
01.07 Uimane päev
juba alguses oli aru saada, et läheb kuumaks. Peale sööki ajasin eilsest higist ja vihmast lirtsuvad tööriided selga ja langile. Lõuna ajal hakkasin meisterdama Otilt laenatud rauasaelehele raami, et saaks ühelt haamrilt keevitatud varre jäägid küljest saagida. Saeraami valmistamise juures on veidi kahtlane, kas mu idee töökindel ja ka teostatav on. Mõtteis liiguvad ka lihtsa puidupuuri/augutegemise masina ja viili käepideme valmistamine. Kohalik tööriistapark ei sisalda just paljut. Üks vill kah rohkrm. Süüa saab nii hästi, kui ise teha viitsin. Vahest liigagi palju - igal vabal hetkel olen end külmkapi kallalt avastanud. Hommikul tuli idee kuulata Hannah'i laule - see naine on armastusest tulvil, uskumatult mõnus aga miskipärast teeb tuju veidi nukraks. Praegu paari kuu jooksul saab mõne pildi kah teha, enne kui kogu aeg märg pidavat olema. Tuleb hakata paberblogi digitaliseerima ja paar e-kirja valmis kirjutada, ehk ükshetk saab linnas interneedusesse kah. Õel on sünnipäev. Sääskedest: siinsed sääsed on väikesed ja neid on kuulda ainult siis, kui nad kõrva juures lendavad, ja ütleks et neid on siin kõvasti vähem kui eestis. Metsas on sellised väikesed kihulase/kärbse vahepealsed asjapulgad - nii kui passima jääd on nemad kohe jaol. Frederic läks reisule.
02.07 Saagida-saagida-saagida JAH!
Õhtul kella seitsmest panin sae jupid kokku näeb välja päris töötav isend. Seda, kas ta ka oma funktsiooni täidab ja koos püsib näeb lähitulevikus. Hommikul läksime metsa, tõstsime palke ja oksi. Üheksast kümneni tõdesime tõsiasja, et pirukaauto ei tööta. Tõstsin veel puitu, raiusin matseetega oksi ja tegin mõne pildi. Kaugemas tulevikus saab valikut neist ka interneeduses näha. Lõunane vaba aeg - mis muud teha kui süüa ja magada. Ma nagu muud ei teekski. Pealelõunat sadas korralikult - ei pistnud nina väljagi. Kummitas Krokodill Gena sünnipäevalauluke. Kati tuli läbi saju vihmavarju ja sandaalidega. Rääkis vähe pikematest plaanidest, st. mis tööd teha. Tundus nagu oleks tal miskit veel öelda olnud aga... Õhtu lõpetan tekste arvutisse toksides, et oleks E-kirju, mida saata ja blogi mida riputada. (je me suis fait piquer par les moustiques)
~6:30 Tallinnas ei ole liiklust, vaid mõni üksik takso. Lennureis läks kiirelt, mitmete unesuigatustega. Iste oli mulle liiga väike, et oleks saanud nurru lasta. ~10 sain lennukist maha, ~10:30 sain pagasist koti kätte, ~11 leidsin üles õige koha, kust rautejaama sõita, ~11:30 sain kätte pileti, mis maksis üsna soolast hinda(8.50€). Pole viga, teine tuleb veel endal välja teha. Peale mõnda esimest kilomeetrit jalutamist muutus mu 13 kg kerge seljakott üsna kaalukaks argumendiks. Viimase kahe kilomeetri läbimiseks läks oma kaks tundi. Vahepeal kohtasin pingil istudes ühte vanadaami. "Vestluse" käigus õppisin juurde sõnad palav ja koerasitt. Kui need nüüd prantsuse keeles ka meelde tuleksid oleks juba väga hea. Ja palav on siin ka ja kuidas veel - ennelõunal näitas 28 kraadi. Kirjutamise ajal istusin Notre dame kõrval puude all varjus, pugisin saia ja jõin ~2 liitrit vett (on üks kraan siin - elupäästja). Vetsu tahaks aga ei viitsi liigutada.
25.06 Prantslased streigivad
vähemalt eile oli see nii. Olin just avastanud, et kinni on pandud just see raudteeliin, mida olin plaaninud kasutada. Otsisin sobivat bussi. Pihu Euromünte täis küsisin igaks juhuks bussi juures seistes, kas nendest piisab. Vastajaks osutus noormees, kes inglise keelt ka rääkida mõistis. Küsimuse peale, kas ma jänest ei tahaks sõita kostsin ma, et trahvi tehakse, kui kätte saadakse. Südametunnistusega nagu ma olen. Sain tema ja ühe saksa tütarlapsega jutuotsa peale. Nii Thomas, kui Carol olid väga kirju seiklejahingega tegelased. Pakuti öömaja - ööbisin salaja Caroli pool, tema tädi teadmata, kas kiriku või kloostri juures. Uni oli hea. Lennujaama jõudsin veidi peale seitset, sõin hommikusööki, väike kohupiim ja keeksitükk, aga enamasti oli juustusai veega. Vaatan oma piletit ja otsin "teadete telerilt" infot oma lennu kohta - hilineb. Lõuna-Ameerikast peaks tagasi Euroopasse hääletamist proovima, nagu oli seda teinud Thomas. Lend väljus veerand kolmest.
25.06 Kohal!
(jälle 25. - vist ajavahe põhjustatud :) Kell on siin üle 23, eestis aga juba 05. Esimene tunne kui lennuki kontrollitud ARKTILISEST kliimast välja astusin:"Keegi on korraliku sauna kütnud, et isegi eesruum mõnusalt kuum on." "Kohalikud" mainisid, et külm on. Sõime Kati küpsetatud kooki ja rääkisime eluolust ja maailmaasjust. Kui neli lõgismaolist salvavad sind neljast jäsemest, siis tõenäoliselt jääb sulle üks jäse alles.
26.06
Öösel magasin nagu kott, aga ainult kuni poole viieni, siis vilkuvas režiimis edasi. Peale hommikusööki jalutasin vähe ringi: hoovis umbes 150m lagedaks tehtud alal on umbes kakskend maja-onnikest. Täna jään kodu hoidma. Loodust ja elu on suures rohkuses. Olen siin vist umbes kaheteistkümnes eestlane. Kummitab üks lugu: "Welcome to the Jungle, Welcome to the Jungle, nananana nananana naaa..."
"what if...?" Liiga palju mõtlemine ei tee vaimsele tervisele head. Vist? Samas mida ma siia siis tegema tulin? Kuidas käituda nii, et mitte olla pealetükkiv, kuid siiski seltskondlik? Frederic'ul on täna sünnipäev. Florence'il tuleb kolmekümnendal. Kohalikust pinnasest pikemalt mõni teine kord.
27.06 Pühapäev
Tegime eesti kambaga viiepoole tunnise jalutuskäigu. Ott nägi hommikul enne sööki jalutades puumat. Pärast nägime kõik kolmekesi. Tegime pilte (puumast sai pleki ainult Ott ja seda hommikul). Umbes pooled kustutasin ära. Tegelt peaks välja valima ainult mõned neist paarikümnest, mida pikemalt säilitada. Päev oli soe aga metsateel oli mõningal määral(!) varjuline. Päike asub zeniidis umbes 12:45 paiku. Kanu ei tohi seepärast varem välja lasta, sest siis munevad nad kuhu juhtub. Osasid asju ma kirja ei pane. (hilisem täiendus: üritan siiski kirja panna kõik, mis sündsuse ja hea tava piiresse jääb.) mõte: cheveux roux. Tegin pool Läti lippu - kaela põletasin punaseks umbes kahekümneviie minutiga. Ja seda elusat loodust tuleb ikka igalt poolt välja (pildid hiljem)!
28.06 Valus on
Oli esimene tööpäev. Väss on. Lihased veidi valusad. Varsti saan magada. Selline tegutsemist täis päev mulle meeldib - Jess! Sain paar villi ka.Köögis on konnad ja gekod. Ja ka vihmamets põleb - siis kui ta on piisavalt jupitatud ja diisli/õlise kaltsuga susisema aetud -st. tegime aiamaad. "mOOTORSAEL" tuli juhtplaati hoidev kruvi/polt plastikust korpusest välja. Jälle. (vt googlist pilti Stihl MS 192 T kui tahad näha millega on tegu) Matseete, termiidid, "elektriSÜSTEEM" , kriimustuste desinfitseerimine.
29.06
Teine tööpäev. Neljas päev siin. Eile õhtul tehtud lõkked olid jätnud endast soojad tukid, millega tuletegemise alustamine lausa lust. Ott:"Lõkked töötavad idaeurooplaste jaoks liiga aeglaselt." Oli olnud poolteist päeva kuiva - kõik puud polnud enam liiga märjad. Nägime üsna suurt ämblikku, mitte kõige mürgisemat skorpioni, ühte võikest madu, keda me üsna korralikult solgutasime, et ta ikka fotogeeniline välja näeks, üht vihmaussi, kes oli vaid veidi väiksem kui madu ja tirtsu ning ritsikat. Kohtusin Dantel'iga. Lõunapausil tukkusin arvutitaga "elektrimajandust" lugedes, kui Kati kutsus poodi - Hiinakasse. Umbes pool tundi sõitu kitsal, käänulisel, künklikul teel kõrgemapoolse, kuid siiski suhteliselt hästi teed tunnetava Renault pirukaga - täielik fiiling. Aga tuleb end vaos hoida, töö auto ja liiklusega tee. Poe juures ei läinud auto enam käima - kas starteri tõmberelee või veidi lõpnud aku. Kohalikud onud aitasid - kümne minutiga prooviti kõik nipid. Lõpuks lükkasime käima. Kaheksandal on vaja töökindlat masinat. Eks näis. Vahel tahaks osata rohkem suhelda. Tekib selline pingeline paus kuni hetkeni, mil on jälle miskit asjalikku öelda. Ja prantsuse keele võiks selgeks teha, väga loll tunne oli kui auto juures ainult viipekeeles suheldud sai. Ilmad on siin soojad - tööd tehes silmad vähe kipitavad, sest higi tikub vähe silma, riided on kah märjad. Kui neljast metsas/põllul lõpetasime hakkas sadama. Sadas natukene - maa ujus lausa. Hiljem sõin ära Kati ja Oti muru-jäätise, mis osutus rabarberimaitseliseks, mis oli mu arust vägagi söödav. Sain matseete (11€).
30.06
Florence sünnipäev. Hommikul tõmbasin eilsest higist märjad tööriided selga, tööd tehes higi lausa voolab. Põletasime raiesmikul puidukraami. Varukaga otsaesist pühkides käib "lirts!" Kati:"Ving-ving" aga metsa all on meil hea ventilatsioon ja ei pea tossu käes kaua olema. Kummitasid mõningad laulud: Ei meelest läe mul iial le Havre kuumad ööd, Õllepruulia, Maapealne paradiis on rock'n'roll jne. Magasin lõuna ajal tunnikese, õhtul veel paar. Peale tööd käisime metsas ja tõime lilled, sest kook läks vähe aiataha. Tuli teine sihuke kahepoole meetrine bukett. Shampus ja kook. Istanduses kasvavad taimed, mida on raske kasvatada, pidavat olema serotoniini valmistamiseks. Joonistasin vaimse tervise kaalu - hetkel tasakaalus. Võiks olla normaalsema suurusega suupill. Bonne Nuit!
01.07 Uimane päev
juba alguses oli aru saada, et läheb kuumaks. Peale sööki ajasin eilsest higist ja vihmast lirtsuvad tööriided selga ja langile. Lõuna ajal hakkasin meisterdama Otilt laenatud rauasaelehele raami, et saaks ühelt haamrilt keevitatud varre jäägid küljest saagida. Saeraami valmistamise juures on veidi kahtlane, kas mu idee töökindel ja ka teostatav on. Mõtteis liiguvad ka lihtsa puidupuuri/augutegemise masina ja viili käepideme valmistamine. Kohalik tööriistapark ei sisalda just paljut. Üks vill kah rohkrm. Süüa saab nii hästi, kui ise teha viitsin. Vahest liigagi palju - igal vabal hetkel olen end külmkapi kallalt avastanud. Hommikul tuli idee kuulata Hannah'i laule - see naine on armastusest tulvil, uskumatult mõnus aga miskipärast teeb tuju veidi nukraks. Praegu paari kuu jooksul saab mõne pildi kah teha, enne kui kogu aeg märg pidavat olema. Tuleb hakata paberblogi digitaliseerima ja paar e-kirja valmis kirjutada, ehk ükshetk saab linnas interneedusesse kah. Õel on sünnipäev. Sääskedest: siinsed sääsed on väikesed ja neid on kuulda ainult siis, kui nad kõrva juures lendavad, ja ütleks et neid on siin kõvasti vähem kui eestis. Metsas on sellised väikesed kihulase/kärbse vahepealsed asjapulgad - nii kui passima jääd on nemad kohe jaol. Frederic läks reisule.
02.07 Saagida-saagida-saagida JAH!
Õhtul kella seitsmest panin sae jupid kokku näeb välja päris töötav isend. Seda, kas ta ka oma funktsiooni täidab ja koos püsib näeb lähitulevikus. Hommikul läksime metsa, tõstsime palke ja oksi. Üheksast kümneni tõdesime tõsiasja, et pirukaauto ei tööta. Tõstsin veel puitu, raiusin matseetega oksi ja tegin mõne pildi. Kaugemas tulevikus saab valikut neist ka interneeduses näha. Lõunane vaba aeg - mis muud teha kui süüa ja magada. Ma nagu muud ei teekski. Pealelõunat sadas korralikult - ei pistnud nina väljagi. Kummitas Krokodill Gena sünnipäevalauluke. Kati tuli läbi saju vihmavarju ja sandaalidega. Rääkis vähe pikematest plaanidest, st. mis tööd teha. Tundus nagu oleks tal miskit veel öelda olnud aga... Õhtu lõpetan tekste arvutisse toksides, et oleks E-kirju, mida saata ja blogi mida riputada. (je me suis fait piquer par les moustiques)
Subscribe to:
Posts (Atom)
