Enne jõule.

Üks nädal(9-15 dets.) möödus katkiminemise tähe all suuresti. Eelmise laupäeva varahommikul lasi valge pirukas aurupahvaku välja. Sama päeva pealelõunal otsustas hall auto meid Cayenne kesklinna seisma jätta, sidur ei toimind. Ostsin bensukast pudeli piduriõli, aga ei miskit. Mõne telefonikõne järel sai otsustatud sõita sidurita. Enam ei taha ka sedasi. Sai teise käiguga linnast välja remondikohta veeretud, õnnelikult, ei pidanud kordagi kuskil seisma jääma. Õhtul tuli välja, et valge pirukas on ka toru katki teinud, seekord veetoru. Lisaks lõpetasid töötamise ka mõlemad trimmerid.

Noh ja siis veel insident saapaga. Mul on lihtsad kõrge äärega nahksaapad. Seisavad teised verandal. Iga kord kui neid jalga hakkan panema, raputan need potensiaalsetest sisseronijatest tühjaks. Konnad, prussakad, rohutirtsud tulevad selle raputamise peale välja, neil on neli kuni kuus jalga aga see tegelane, kes sinna ronis omas päris mitu paari jalgu rohkem. Torkasin jala saapasse ja kiirelt-kiirelt kohe välja tagasi. Õnneks mul oli paks sokk jalas, mis mind vist kõige ebameeldivamast pikast valutavast jalast päästis. Varvas valutas vaid mõned tunnid aga sajajalgne (Scolopendra sp.) pääses plehku.

Muidu oli nädal nagu nädal ikka, täis päikest, vihma, kuumust ja putukaid. Ainult süüa oli kesisemalt, nälga ei jäänud aga valik oli väiksem, kuna katkise auto tõttu poodi ei saanud. Seekordne ostlemine saab olema suurejoonelisem, kuna külmkapp on üsna tühi.

Teine nädal  möödus samas tempos, esmasäeval vaatasime et valge auto oli teinud radiaatoris koogelmooglit ja õli vee hulka seganud. Vastupidi õnneks mitte. Maailmalõpud jäid tulematta ja kohe on jõulud. Hakkavad valmima piparkoogid ja saabuma uued tegelased. Jaanuari kuus saab Lodge inimesi täis olema. Nii turiste kui töölisi. Ning oh õudust lubatakse desmoodiumi (värisege kõik!) 

Ja pildil olnud puuvili oli tõesti see, mia kaks pakkujat pakkusid. See aasta kajuks maitsta veel pole saanud, pildil olnu söödi lindude poolt enne ära, kui me jaole saime. Maitselt aga on maasika meloni, kiivi, banaani ja millegi veel vahepealne. Lund ja jõulutunnet siin veel ei ole. Pika-päkke teile sinna, siinkandis neid liikumas polenähtud, sest jaaguarid on näljased. 

aastake ja ...

Mul on roosa tornike, mis piniseb kõrvulukustavalt viisikest, mille autorit ma ei tea, küll aga tean selle sõnu kolmes või neljas keeles. Viie sentimeetrise tornikese koostekvaliteet jätab soovida, kuna lagunes lauale kukkudes tükkideks ja kontaktklemmid on kohati mittekontaktsed. Aga õnneks oli küünal tornikese otsas mitte-ise-taassüttiv ja küünlaleegi sai ühe ainsama korraga ära puhutud. Ja oligi aastake jälle möödas.

Olen lahti saamas raamatulugemisest. Läbi on loetud viis mahukat raamatut erinevate tegelaste seiklustest Westeros’el ja mujal. Jään põnevusega ootama George R. R. Martin’i järgmist raamatut, millele peaks järgnema veel seitsmeski raamat sarjast A Song Of Ice And Fire.

Ilmad on olnud kuumad , vaid kaks nädalat tagasi tuli väike/suur kogus vihma (70mm) mis krõpskuiva floora ja maapinna mõneks lühikeseks päevaks rohelisemaks muutis. Kuid õhus on tunda liikumist ja kuivaperioodi kuumad, vaiksed ja lämbed päevad kipuvad tuulega ära puhutaud saama. On tunda muutuste tulekut. Seoses läheneva vihmaperioodiga hakkab päevakorda tõusma ka karvasuse probleeb, nimelt mida rohkem sajab, seda kauem kuivab, kui üldse ja pole mul mingit tahtmist neid mittekuivavaid karvu kammida. Vähemalt niipalju kui neid hetkel on ja kui palju neid varsti olema saab, kui neid mitte kärpida.

Elu on endiselt bannanilill

Tegelen suurema aja paevast lugemisega, kasil on viies raamat seeriast The Song of Fire and Ice.  Eile sadas esimene 70 mm vihma viimase kolme nadala kuuma ja kuiva peletamiseks. Kes huvi tunneb, siis on pakkuda uks kysimus, mille oige vastuse puhul soon ma selle vilja ara. Mis vili on pildil? Araarvaja auhinnaks saab olema kirjeldus kuidas see vili maitseb.

Siin on kahe nadala suured motted:

On ütlemine „Teiselpool aeda on rohi rohelisem.“ Minu arust oleks õigem „Teiselpool aeda tundub rohi rohelisem.“ Ja kui tundubki, mida siis teha, et oma aias rohi rohelisem oleks...

Kuidas teha nii, et tähtsate asjade/oluliste inimeste jaoks oleks aega?

Hullult sauna...

...ja roppumoodi lehti. Sedasi saaks kirjeldada möödunud nädalat. Isegi kõikide pühakute päeval korjasime lehti, päike lõõmas ja vesi voolas mööda külgi alla. Sellest nelja-viietunnisest saunatamisest iga päev on väsimus pühapäeva hommikulgi alles ja varsti saab seda tööd uuesti ja palju teha, sest ainult esimesed 25 kg on koos.

Mõned legionärsipelgad käisid külas, üritasid tuppa tulla, mitmesse majja lausa, ehk läksid edasi ja me ei pea end enam mürgiga kaitsma. Ilmaolud on muutunud vihmasemaks, paaril päeval nädalas sajab natuke ja nüüd ei pea enam iga päev voolikuga mööda aeda ringi jooksma, et taimekesed päris krõpsuks ei muutuks. Ja aias valmivad banaanid, esimesed on juba söödud kah. Elu on lill banaanilill.

Kliima on...

... siin selline, et isegi kunstlilled tuleb iga aasta uued hankida. Ka"tte on joudmas november ja novembri alguses on yks suur prantsuse pyha vaba paev ja puha. Sel puhul ilmuvad tanavatele peaaegu koikide koike myyvate poodide ette tohutud hulgad kunstlilli.
Lisaks on meil uus neljarattaline koduloon pezusidron, valge ja kriimustatud aga tootab.
Kliima on soe ja on moned korrad sadanud ja seetottu on luuletuju peale tulnud.

Avan silmad ja ma na"en
et on hommik ja"lle ka"es
aga paike pilve taga
hommiku meil maha magab.

... ja mo"o"dus na"dal...

Nadal laks nagu niuhti. Selle aja jooksul sai paris mitmel paeval istanduses allakukkunud "kaikaid" hakitud ja saetud, uue kuivati jaoks riiuleid tehtud ja termiite torjutud ning lisaks kymneid vaiksemaid tegevusi, millele tahelepanu juhiti. Eelmise nadalavahetus sain uued lemmik(loomad)taimed, mis tahavd va"hem hoolitsust ja selle saab to"o" ajal a"ra teha. Anethum graveolens seemned ootavad pakis, hermeetiliselt. Kuumus on ebamugav ja fyysiline to"o" sellega koos votavad vohmale, toit kaob kui musta auku ja uni on kiire tulema. Yksohtu luuras printsess meie rodu peal peale ohtusooki ja ootas et me talle kana annaksime. Niipea kui kana oli kylmkappi pandud oli ka Printsess la"inud. Kirjutamisteni.

Nigu niuhti

Imelik nädal, sai tehtud paljut ja nagu suurt mitte midagi. Neljapäeva õhtul tuli meelde, et lemmikloom ootab karbis. Mis temast ja endast piinata – lasin ta tagasi vabadusse, on meil mõlemil parem. Sel nädalal sadas esimest korda viie nädala jooksul. Selle viie nädala sees tuli paar piiska aga vihma mitte ning temperatuur püsis päevasel ajal kolmekümne viie kandis, seetõttu oli ka loodus kuivanud krõpsuvalt pruuniks. Vihmaga tuli ka äike ja müristamine ning maruhood, mis nii mõnegi puu horisontaali ajasid. Paar „kaigast“ tuleb meil veel ära koristada. Eks jargmiste kirjutamisteni.

Ajavõtu puudumine

 See nädal möödus kiirelt, ei saanud tehtud kõiki asju mis plaanitud. Seda kahel põhjusel, esiteks on siinsed ilmad pea põrgulikult kuumad, üle 35 ja teiseks on tegemisi olnud rohkem ja need on plaanitust rohkem aega võtnud. Niiet päris mitu korda sai avastatud näe, pimedaks on läinud ja ratta kallale ei saanudki. Aga sain, jooksudel tuleb kodarad ära vahetada. On päike, must värvus ja nende koostoimel tekkiv kuumus muutnud metalli omadusi ja ratast alt võttes murdsin krõbinal käega kodaraid nagu oleksin Kalevipoja lähisugulane. Sellenädalases ostunimekirjas on peotäis kodarpulki, saab neid siis järgmine nädal kruditud. Aega tuleb hakata võtma enda jaoks, pole jõudnud teistegi jaoks.  Matoutou elab pisikeses karbis, mis on liiga väike. Olen vist paar prussakat talle andnud, pole ma sihukese kodulooma pidaja, koera võiks aga tarantel, kel puudub võimalus ennast pidevalt meelde tuletada on igati keeruline pidada. Aga tulevik paistab helgemana, on olnud esimene päev, mis pole olnud lauspäike, mõnus pilvealune, kuiv ja kerge tuuleke kah. Ning süüa oleme teinud hästi. Unenäodki on tagasi. Ükspäev nägin kuis toimus eesti oma „Game of the Thrones“, kus saarte peal tegelased hobuste ja purjelaevadega lossidevahet kihutasid, mõõke teritasid ja sõjaplaane pidasid, lisaks sündis ka üks liblikdraakon ning toimus veel ühtteist seletamatut. Järgmiste nägemisteni.

Uni on.

Nädal möödus kui Titanuse tiivul ja lõppes suure matsuga, nagu ka Titaanused. Selline väga spetsiifiline heli mida nad lennates ja maha kukkudes teevad. Sel viiel päeval sai tehtud valguspüüki (ikka veel) , korjatud lehti, pulki istutatud ja mis kõige olulisem (töises pikas plaanis) – valmistusime ette uue kuivatisüsteemi ülesseadmiseks. Tuli üks uus konteiner. Seda viimast me ise ei näinudki, selle jätsime julmalt Bernardi teha.

Seoses sellega, et saab jälle voodis normaalselt pikalt magamist harrastada on tekkinud taas võimalus und näha. Ööl vastu reedet sõitsin kodust poodi meie vana T-40’ga läks võtmest käima ja puha ning tuledki töötasid aga Toki jooksis järele ja pidin ta koju tagasi ajama. Kuskil rannas vist sai nähtud kellegi naisterahva fotosessiooni, ja midagi oli veel, mis vahetult peale ärkamist meeles oli  aga mis tunni jooksul meelest läks. Pea on niigi pahnamõtteid täis, suuda sa siis veel varahommikul miskit jaburat meelde jätta.

Minu poolt hallatav kaherattaliste hulk suurenes kahe võrra, ühele saab kindlasti elu sisse puhuda, teisele vast ka. Huvitav kuidas siinkandis rattavaruosapoodidega lood on. Peaks neid leiduma küll, sest rattasõit – see on ju nagu kohalik rahvussport.

Leidsin meile ka kodulooma. Ai kurja, selleks on vaja ju vastutust ja aega, et temaga tegeleda ja tema eest hoolitseda. Aega hakkan ma selleks leidma, nagu ka muude vajalike ja huvitavate tegevuste tarvis. On plaanis hakata mõistlikult tööd tegema. On ikka lubadus küll, paneb ennastki muigama. Koduloomast kah – on teine alles selline pisike ja tahab süüa. Pean natuke infomaterjali lugema ja targemaks saama, siis läheb tal elu kah paremaks. Tegemist on vist kohalikus keeles matoutou ehk Avicularia metallica. Eks järgmine kord pajatan, kuidas me uuel koduloomal läheb.

Habet siin ei aeta ehk hommikud jäävad vahelt ära.

Käimas on suurejooneline valguspüügi minimaraton, seetõttu ka pealkirjas mainit hälbed siinses elus. Valgete linade ees tantsivad meil tegelasi mitmest ilmakaarest, esintatud on Aasia, Põhja Ameerika ja Euroopa. Megazomasid kukub taevast alla nagu seeni pärast vihma (Eestis – siin metsas söögiseeni vist ei ole). Seda viimast pole siin Kaw mäel pikalt olnud, küll aga on mäe kõrval, st. meist allpool olnud rohkelt müristamist võibolla ka sademeid . Probleeme esineb külmkapiga (hispaania ja portugali keeles lühidalt frigo prantsuse keeles peab järgi vaatama)(pr keeles on ka frigo). Nimelt kakkab see nädala alguses tühjaks saama – veel üks valguspüügi oleku kõrvalnähte, korralikku toitu ei tehta vaid näksitakse niisama. Nägin just hiirt või hiiresuurust opossumit. Hüppas teine valguspüügi platsi (Auk) kõrval võsas okstel.  Seoses valguspüügi ja magamatusega esineb probleeme mäluga. Näiteks astun toast kööki (u 4-5 sammu) ja enam ei mäleta, miks. Kuna kööginurk asub vannitoa, veranda ja tubade vahel siis läheb raskeks, sest võimalike variante on mitu, no tuppa minna ei tahtnud, sealt just tulin. Selliseid insidente esineb paar korda tunnis aga pole viga, magan välja läheb üle.

Igatsen. Eelkõige igatsen üht kindlat tütarlast. Natuke rohkem tahaks seltskonda. Jalgrattast tunnen puudust aga vast leiab rohtu selle häda vastu. Siiski on igatsus SELLE neiu järgi suur. 

Diagnooson hallile autole suuremat remonti. Käigukast teeb juba väga koledat häält. Klapikambri kaane vahelt lahmab õli. Klapid vajavad reguleerimist ja kahtlustan ka termostaadi korrektset mittefunktsioneerimist. Sellele lisaks veermik ikka/juba jälle koliseb ja ventilatsiooni lüliti toimib ainult kõige kiirema asendi pealt, ju on takistid läbi põlenud. Aga meil on seda autot väga vaja, sest valge pirukas on vist surnuks kuulutatud ja asendust veel pole.

Prantsuse keele õpingud toimuvad vaikselt-vaikselt ning aegajalt kuulan kuidas prantslased raadios räägivad – kiiresti.

Olen kuulnud jutukest Kuu koerast. Kuule kõige lähem täht lastakse jalutama täpselt nii kaugele, kui soe ilm tuleb. Hetkel taevasse vaadates (19.sept) tundub, et selle jutu järgi peaks pakane kõik ära külmutama ja siis läheks veel paarkend kraadi külmemaks, sest lähom täht on kuust vähem kui Kuu raadiuse võrra eemal. Kes seda teab kuidas siinkandis seda lugu räägitakse.

Und on siin palju ja trügib vägisi silma ning iga lamava asendi sarnane poos on selleks tegevuseks sobiv. Ma nüüd lähen ja katsetan mõnda asendit enne laupäeva varahommikust pesupesemist.

Over and out @ laupäeva hommik kell pool neli.

Unenägudest ja nähtust.

Siin Pr Guajaanas on unenägusid rohkem kui Eestis ja veel missuguse süzeega. Detailidesse ei lasku, neid saab kuulata hommikul vahetult peale ärkamist otse omanikult aga miskipärast tekitavad need üsna tugevaid emotsioone, mille üle päeval korduvalt mõtteid mõlgutada. Vot.

Vaatades tehtud tööde paberit tundub, et suure osa sellest nädalast oleme tegelenud koristamisega, kas kuivatis, istanduses, konteinerite vahel või autos. Noh seda viimast veel ei ole jõudnud põhjalikult teha aga miskit ikka. Valge pirukas on omadega hukas ja mootoriremondi eest küsitakse 3kiloeuri. F kaalub alternatiive. Ega Hallil sedaanil parem pole, klapikambri kaane vahelt lahmab õli ja kui kuumaks läheb hakkab kärsatama. Aga valguspüüki teeme hetkel halliga, kuhu mahub pea pirukatäis asju sisse. Rõhutan peaauegu. Ordi arvutitel tundub olema niiskes kliimas klaviatuuri „tab“ klahviga mingi jama. Täheldan juba teisel isendil sellist nähtust. Kohe-kohe ründan kruvikeerajaga ja ühendan klaviatuuri lahti ning kasutusele tuleb väline klaver. Banaanid on endiselt head ja internet vähe kättesaadav ja aeglane, ilmad kuumad ning tõid tegemisis jagub pikemaks ajaks. Tervitusi kaugelt kõigile ja ilusat koolikuud.

Teine nädal ehk juba nagu pikalt siin.

Olen näinud unes võrre, ei tea mis see küll tähendada võiks. Muidu magan nagu magaja ikka – kord sügavalt kord kergemalt aga üheksast tunnist miskipärast hetkel on vähe. Aga see võrr võis tähendada seda, et punapea hakkab tuppa trügima. Asjast lähemalt. Veidi enne lõunat, kui otsustasime vahetada matseetega vehkimise töö vähem võhmale võtvaga ja vahepeal ka ennast seespidiselt veega hüdreerida, näen mina, üks „tibi“ on tuppa roninud, ja mitte lihtsalt tuppa vaid kohe voodisse. Seisis teine kahe jalaga voodil ja vahtis oma sügavate silmadega otsa. Ai ra*** ! Siis sai tehtud sihukest lärmi, et kõrvaltkuulajaile tundus nagu oleks põrgu lahti läinud. Aga see voodisse roninud tegelane mäletab seda veel kaua ja sedasi ta enam ei tee. On kana raisk, mingu munegu kuskil mujal. PS. Lugejail, kel asi segaseks jäi asendage sõna „tibi“ sõnaga „tibu“ või „kana“ ja lugege teksti uuesti.

Muide liigküpsed banaanid lõhnavad endiselt samamoodi ja liblikaid ja muid lendavaid ja ronivaid tegelasi meelitab see endiselt. Kohalikud herilased ja parmud on saanud meist oma osa aga parem osa on alles ja paraneb peagi. Imelikul kombel leidub ka sääski, kes meid õhtuti ja varjulisemas kohas lontima tulevad. Koeri on siin kolm Princes, Doki ja Leon. Viimane on kõige uuem ja toitub lõvikonservidest ja muust kõige paremast. Koerad meid ei londi. Koerad hoiavad uue majahoidja-ja-muud-seitse-ametit K. Juurde. Ta siin olnud umbes kuu ja alles harjub kohaliku kliima ja loodusega. Prantsuse keelt oskab minust paremini aga espanjoli räägib veel paremini. Seda viimast oskan ise umbes kümme sõna. Digisõna on huvitav - tahaks seda lugeda. Vaikselt piilun kaasaskantava digiraamatu poole, huvitav kas sel vidinal on piisavalt eeliseid oma puuduste ees? Olles hilisel õhtutunnil arvuti taga hakkavad näpud töntsiks jääma ja mõtted segaseks minema, niiet selleks korraks kõik. Saate tellida soovi“lugusid“ ülejärgmiseks korraks.

Blogi sissekanne nr järgmine (ehk 31.08.2012)

Et te teaksite, kus ma olen peaksite lugemist alustama kahe aasta tagusest ajast. Jah jälle seal kaugel. Mingiks määratud ajaks olen end veidi siia sisse seadnud.

Aga asjalikumast mölast ka. Tulin lennukiga, õigemini kolmega (tehniliselt võttes kahega aga ühega kaks korda), kõik mürisesid ja raputasid nagu oleks õhuteed valminud Läti maanteehitajate käe all. Ühes kohas sain jalgu ka sirutada ja maju vahtida. Ilusad vanad majad, väga paljudel kivinikerdistega karniisid küljes, mõned neist isegi kuldsed. Nägin kohta, kus küürakas kellamees olla oma kallimat kaitsnud, ületasin korduvalt „Champs Elysee'd“ et leida postmarke (ei leidnudki sealt), Nägin et inimesi lastakse liftiga kaare otsa Triumfeerima ja fotokaid välgutama, vahtisin ammulisui ja tõntsis jalgadega kuidas on inimestel viitsimist järjekorras seista, et ühe vana raadiomasti otsas turnida ja Marsi väljakul on vett, purkkaevus nimelt. Peale kõike seda seiklesin rongiga torudes, et tajuda, kui kiirelt metroo ikka liigub. Liikus küll. Jõudes sihtpukti tuli leppida südaöise burgeriga. Igaks juhuks võtsin kaks „Gigantset.“ Peale arve maksmist arvasin, et oleks neljastki jagu saanud kuid peale nonde asjanduste konsumeerimist avaldasin vaikselt omakeskis arvamust, et kolmest oleks täiesti piisanud. Hommikul lennujaama jõudnud oli tunda, kuis hommikune toidukogus vatsa rõhus, seega jäid äriklassi reisijatele mõeldud tasuta suupisted minu poolt puutumatta. Istumisega äriklassis on aga hoopis teised lood, seal sai istet puudutud lausa üheksa tunni vältel. Lennuki eesotsas on kõvasti vaiksem ja varbaidki saab sirutada vabamalt.

Guajaanasse jõudes oli saun juba köetud ja F jooksis juba lennukile ise higist leemendamas. Raske elu see selline. Töö koha pealt on lood endised – ei see siin otsa saa. Umbes kolme kuu toimetused ootavad juba tegemist. Tehtud on saepuru sassi ja sita aadut, mootorsaage tuunitud ja elektrone suunatud, kõigele lisaks ka metallile teravusi antud, puid purki moosiks ja muidugi matseetega rohelust hakitud. Selle tükiga tervitan kõiki kalleid ja veel kallimaid inimesi. Mul oli tore reedeõhtu pooltunnike seda siin kirjutades ja varsti jälle.

Puudega ratas

Interneeduses nähtud selline pilt. Tehke järgi või makske kinni. Foto autor Tarmo Tamming. 

Töökuulutus

Otsime taas tegelasi kes tahksid veeta aasta Prantsuse Guajaanas (vale kirjapilt on Guiaanas)

Lisan siia lingi kuulusega, kus veidi täpsemalt kirjas.

https://docs.google.com/open?id=0B0EhmQXI35caMzA3MjQ0ODktMjQ0My00Nzk5LTk5MmYtMTNiNTAwZDNhNjFl

Ja niisama uudistamiseks hunnik pildi ja blogilinke.

http://guajaanas.blogspot.com/
http://m6rraheide.blogspot.com/
https://picasaweb.google.com/104561225399043117634
https://picasaweb.google.com/107239494287957252246/Guyane
http://fotoalbum.ee/photos/guajaanas
http://andresurbas.blogspot.com/
https://picasaweb.google.com/117274863079543253109
http://kirjake.blogspot.com/
https://picasaweb.google.com/Kult013/PrantsuseGuiana?feat=directlink
http://talirattur.blogspot.com/
http://arhiiv.err.ee/vaata/pealtnagija-klassika-eksklusiivseimad-ekskursioonid
http://ekontrakt.blogspot.com/