Lisaks muule ka niimoodi. 

Prantsuse Guiana

12.07 "Kartuliõis :)"

Hommik venis mõnusalt. Võtsin suupilli ja nagu iseenesest tuli Viidingu sõnagega lauluke (vt. pealkirja). Riputasin seljakoti kuivama. Siin kuivavad asjad väga imelikult (loe väga aeglaselt). Logistasin võtit piruka süütelukus ja mingi hetk hakkas keerama. Peale seda kui immo andur õigesse kohta sai ja Bernard üht märga juhtmeühendust kapotiall näppis, võttis ta lõpuks tuurid ülesse. Tunnen veidi puudust kruustangidest - väga nigel on hoida käega vidinast ja teise käega saest. Roostetamine toimub siin üsna suurepäraselt.

13-14.07 "Kraavikaevajal on hea uni."
Kuidas muidu seletada kolmeteistkümnenda kuupäeva sissekande hilinemist. Korjasime jälle  vesiroose. Seekord läks nagu kuidagi kiiremini. Umbes üheksa kilo märjalt on umbes 0,8 kuivatatult. See suur Lomp teepeal häiris, läksin talle labida ja kirkaga kallale. Peale esimest nelja tundi alanes veetase ligi 5 cm. Teist samapalju tuli umbes kahe tunniga kolmapäeval, neljateistkümnendal. Hakkasin lappima/täitma üht auku teepeal, mis autoga sõites väga ebamugav on. Vihm katkestas mu tegevust. Ilmateade on umbes selline: mingi hetk sajab, mingi hetk paistab päike ja kui sa just vihmast läbimärg ei ole on sul palav, vahet ei ole, kas liigutad end aktiivsemalt või mitte - minu nägemus kohalikust ilmateatest. Sobilik pea igaks päevaks viimasel ajal. Kolmapäeva õhtul hilja jõudsid kaks külalist, kes tegid valguspüüki hommikuni, vahepeal magasime kodus voodis. 

15.07 "Kirjutamine on unarusse jäänud vähe"
- tundub nii. Täna oli palav. Gekod kisasid ja sisalikud ajasid üksteist muru(heina ja lehtede) sees taga. Miskipärast on raske meenutada mida kõike päeva jooksul juhtus. Tegemisi on parasjagu ja häid hetki samuti, mis kõik paberile ei jõua - noh egas ma kogu elu ka üles kirjutada saa. Hommikul viiest ärkasin. Justnimelt viiest, nagu kogemata tavaks on saanud ja läksime levikohta valguspüügiagregaate kokku panema. Ennelõunal tegime kambaga vägamitmeotstarbelise käigu kontorisse. Saime poest süüa ja kanatoitu, tanklast bensiini, kontorist internetti ja pesu pesta, viisime natuke taimi kuivama ning segasime kuivavaid. Kati tegi end katki, mitte palju aga ebameeldivalt valusalt. Uks jäi täitsa terveks aga varvas ajas natuke morssi välja. Andsin Otile Pariisi kaardi, nüüd saab ta seal vähe teadlikumalt ringi vaadata. Ka viibete abil saab suheldud, mingil määral. Sorteerisin kõlblikke pilte. Mõni kõlbab ka suurelt ekraanilt vaadata. Netti tulevad vähe väiksema failisuurusega pildid kui originaalid (u.4MB). On tekkinud ka mõni video, mis võivad saada osakeseks "SinuToru" andmehulkadest. Leban voodil, kritseldan paberile. Mmm... kollane pehme sai shokolaadikreemi ja juustuga. Hästi ei taha pähe mahtuda, et ostsin täna 40 euro eest natuke toidukraami. Leidsin poest kaerahelbeid sisaldava toote - müsli. Pole pea kolm nädalat kaera saanud. Autoga sõites avastasin end jälle kihutamas. See juhtub nii iseenesest, kuni äkki avastad end võtmas kurvi seitsmekümnega, kus tavaliselt sõidaks viiekümnega. Ju tuleb enda suhtes veidi tähelepanelikum olla ja enda liikluskasvatust parendada. Teed on siin nii vägevad, et tõusude peal võtab kõrvad korra-kaks lukku. Ja täna tabasin ära, kes on Leen. Hea nimi! Kell saab kolmveerand üheksa õhtul- lähen lülitan veepumba generaatori välja ja sukeldun elavhõbedalampide lugemisvarasse. 

16.07 "Eilne päev"
Kell on pool kaheksa hommikul. Päike paistab, kastest on kõik märg ja mina panen paberile eilset päeva. Algas uimaselt. Ilm oli kohe alguses palav. Lasin kanad välja ja korjasin mune. Pumpasin veetorni vett, õigemini generaator ja pump tegid seda. Üritasin lugeda elektri kohta, Wikipedia on küll vägev, aga hästi ei õnnestunud, sest jäin magama nii tooli kui tabureti peal. Siin on meil palju loomi: kaks koera, kaks kassi, papagoi ja 27 kana ning lugematul hulgal mittekoduloomi ja veel lugematul hulgal putukaid. Oli Ruth'i [Uchi] sünnipäev. Öösel magasin autos, generaatorist mõne meetri kaugusel. Uni on igas asendis hea tulema. Frederic on Mongooliast tagasi - tõi kõigile ühtteist meeneks ja sünnipäevalauale mongoolia viina. Sünnipäeval mainis Fransua, kuidas Ly oli talle kunagi eesti viina pakkunud ja see olevat maitsmise ära võtnud. Peaksin magama veel, sest suht uimane on olla aga väljas on valge ja toas juba soe, isegi ainult rätikuga. Eks näis, mis neljanda nädala esimene päev too.

17.07
Magasin, vaatamata valgusele, mis pragudest igalt poolt sisse trügis ja palavusele, mis unest ka kaheteistkümne ajal võitu sai. Sõin taas prantsusepärast või sellesarnast hommikusööki: õun, jogurtike, sai, lisaks shokolaadikreemi ja juustu. Nokkisin natuke juhtmete kallal, mis eile korra ühendust ei andnud. Oli üks klemm natuke lahti sulanud. Tegin ühele generaatorile uue starterinööri aga paistab, et ega uuski kaua vastu ei pea. Viksisin saapaid. Hakkavad ära kuivama. Pumpasin vett - veetorni tünn täitub ~25 minutiga. Keetsin riisi, peale ja kõrvale sibulat, sinki ja sepikut. UHT piim pole päris õige aga ainus, mida siin saada on. Võimaluse korral tahaks tagasitulles tädi Mare juurde heinale ja piimale minna. Valguspüügi ülespanek läheb suht kiirelt, kui kõik esimese raksuga tööle hakkab. Suupill, milleks on Hohner'i Puck, on ikka parasjagu väike - ei saa igakord õigele avale pihta. Üritasin leida Suurt Vankrit ja Põhjanaela ligikaudset asukohta aga mets piirab vaatevälja ja kellaaeg võis olla ka veidi vale. Kella ühe ajal nägin madu. Vot oli sihuke pooleteise meetrine umbes 5 cm läbimõõduga jämedaimast kohast. Homme, pühapäeval, lendab Ott ülemere kodupoole.

18.07 Oti kodutee algus.
Istun lauataga. Joon suhkrut vee ja laimiga ning üritan meenutada, mis täna toimus. On soe. Magasin hommikupoole, hüüdsin "Jaa" ajasin end püsti, ärkasin. Ott oli tulnud ütlema, et varsti on Matoury'sse minek. Asjatasime natuke. Kanasöödakoti saab avada, kui tõmmata kahest õigest nööriotsast korraga. Ott pärandas mulle mõned funktsioneerivad riided. Käisime turul, ostsin imeliku puuvilja (pitaya) ja nägin mõnusaid peene pikitriibuga laiu oranze pikki pükse, mille sarnased ma siit kunagi kaasa toon. Läksime sööma sellisesse kohvikulaadsesse restorani. Läbi naaberlaua klientide saime lõpuks tellitud ja kelnerineiu oli väga hoolitsev. Peale veidi pikka ootamist saime mõnusa kõhutäie osaliseks ja seda pea 60€ eest. Kuna lõunatamine venis pikemaks, kui olime plaaninud, siis allesjäänud poolteist tundi veetsime interneeduses, selle asemel, et randa minna. Tean juba ette, et ookeanivesi põhjustab mulle oma soolsusega pettumuse. Aga ujuma läen ikka. Sõitsime lennujaama. Kati ja Ott olid silmnähtavalt kurvad. Ott võibolla veidi vähem, saab siiski koju üle aasta. Kuna õhtul ootamatult suuremaid tegemisi polnud, siis sai ette võetud kolimine. Angelique onnist vist Jacaranda onni. Uurisime eelmistest elanikest jäetud varandust ja arvasin suurema osa neist vähevajalikuks ent siiski fuktsioneerivaks. Kati proovib saapaid ja tööriistad viisin konteinerisse, muu ladustasin ülemisel riiulil. Ühtlasi elan ma nüüd koos kaheraualise (jahi-, spordi-,) enesekaitsevahendiga ИЖ-34. Uus, veidi seisnud, liigub veidi raskelt. Pole vist ühtegi lasku teinud, rauad on kui peeglid, vaid ühes on kaks surnud ämbliku. Loodan, et ei pea seda kunagi kasutama. Kell on pool kümme, akud said tühjaks ja vool läks ära. Uni on ka. 

19.07
Täna tolmutasin natuke, ladusin asjad riiulisse. Tõstsime piruka tühjaks. On lootust temakese remonti saatmisesse. Piiikk lõunauni kuni päike sundis paremat kohta otsima. Nikerdasin ühe lambikesega, kontrolllambi moodi asjake tuleb. Majakese kööginurga ja veranda tulede lülitil on kaks nuppu aga funktsioneerivad enamasti kui üks - eba midagi. Nelja ajal tõi Frederic Bernardi, kes silituste ja jõuliste hoopidega kruvikeerajale pirukale elu jälle sisse ajas ja minema sõitis. Imetlen Kati enesedistsipliini - ta suudab täielikult pühenduda pikale trennile. Piilusin me onni lae peale - see sisaldab mingis koguses prahti ja muid vähevajalikke esemeid. Ükskord tuleb ka nende kord. Olime valmis kogu valguspüügivarustust Fredericu väikesesse Renault Symbolisse pressima, kui saime teada, et ei peagi - kergendus. Õhtul ajasime Fransua ja teiste külalistega tunnikese juttu. Päeval näppisin üht videokaamerat. Suutsin selle liikuvat pilti tootma panna ja pildi ka arvutisse saada. Canoni juhtmemajandus on üllatavalt hästi standardiseeritud. 

20.07 "Halb vasakule"
Hakkame pihta lõbusamast. Kas tead, mis tunne on kui keegi kuuejalgne su peal jalutab. Veidi õõvastav ja kontrollimatu. Siin on see suht tavaline, peale igat valguspüüki satuvad kümned ja kümned tiivulised IGALE poole. Kui pealamp põleb, klammarduvad pimestatud liblikad näole, juustele ja ronivad kuhu juhtub. Suht tüütu. Ja surnud liblikad roiskuvad. Elektrikastis, kus on induktsioonmähised ja stepslid-pistikud lampide jaoks, haiseb üsna räigelt. Tänane päev möödus mu vasaku käe jaoks üsna hullult. Hommikul peale habemeajamist nülgisin kogemata üht näppu natuke. Kümne ajal, ku teeserval võsaga võitlesin, et iga teine põõsas lahtisest autoaknast sisse ei trügiks, leidsin juhuslikult ühe herilasepesa. Kolm-neli said mind kätte, vasakusse kätte. Lõuna paiku koorisin juhtmeotsalt isolatsiooni ja torkasin end veidi pöidlasse, vasakusse pöidlasse. Mingi hetk läks vasak kõrv lukku. Tuleb korralikumalt hooldada :P Kella viie ajal hüppas läbi Steve, kes Otti otsis, jäi veidi hiljaks. Tervitused sulle Ott! Näitasin talle veidi kohta ja Fredericult sai kontaktid. Suutsin pea kogu valguspüügikraami mahutada F'i väikesesse Renault'sse. Ainult valged aiatoolid asendasin aiataburettidega ja kõrvalistuja koht jäi veel vabaks. Enne vihma sain kaadervärgi üles seatud. Unustasin täiesti majade elektrisüsteemide laetust kontrollida, aga Kati jõudis enne seitset kanuutamast tagasi ja saab sellega vabalt hakkama. Valguspüügil on tulnud komme sääsetõrjespiraale tossutada, ilma on neid moskiitosi ikka parasjagu. Homme tuleb võibolla desmoodiumi mingi ports. Tahaks teada, mida sest tehakse. Viimasel ajal on olnud tunda surinat kätes, kui midagi õrnalt kätte võtta. Harva aga korduvalt. Ei ole valus aga lihtsalt elektriline. Võimalusi tuleb kasutada, nagu Kati ütles. Kasutasingi võimalust ja tulin ära koju magama. Hommikul arvas üks suuremat sorti herilane, et vasakuga pole veel kõik ja pani litaka pahkluu piirkonda, vasakusse. Tükk aega lonkasin.