03.07
Hommikul läksime Matoury kontorisse internetti ja pesu pesema. Otsisin mõned laulusõnad ja raadio podcast'id kuulamiseks. Tegime tiiru Cayenne'i turu peal - pomelo ja suhkruroo tükid. Viimased olid suure veesisaldusega üsna magusad tselluloosikäsnad, nagu puitu näriks. Kalaturu kohvikust sai vürtsikaid õlis praetud pallikesi kalaga. Täpselt õigeks ajaks saime autosse - sadas. Oli plaan minna laisikuid vaatama aga ilm ei soosinud mugavat väljasviibimist. Koristasin kontorit, sest aku sai läpakal tühjaks. Tagasitulles nägime palju kaherattalisi, kes kondiauru jõul üksteisest kiiremini tahtsid liikuda. Keetsin rohelisi herneid ja riisi. Pipraga päris hea. Üsna suur väsimus oli ja vajusin varakult unne. Oli plaan minna hommikul enne koitu natuke jalutama.

04.07
Hommikul vara, umbes viiest kuulsin läbi une, et hakkas sadama, korralikult. Kell kuus,ikka sadas ja seitsmest ja kaheksast. Põõnasin. Teen endal luugid lahti ja toal luugid lahti, sest aknaavasid katavad vaid luugid, mis päeval õhutamiseks/tuulutamiseks ja valgustamiseks lahti tehakse. Uimasin ja ei kiirustanud kuhugi. Hommikut sõin mõnuga - veisehakkliha riisi rohelise herne ja maisiga. Limpsisin puhtaks maapähklivõide purgi - mõnus kraam, eriti juustusaiaga. Pesin nõusid ja laulsin kõvasti-valesti kaasa üht Hannah'i lugu, tuli Ott ja viis mu kose all asuvasse koopasse. Tegime pilte, ka ühest ämbliku "asjast", kelle nimi mul meelde ei jäänud ( koopakilk ). Tagapool oli nahkhiiri. Sinna ronides "põdisesid" kümned ja kümned lendavad nahkhiired oma tiibadega mu kohal ja ümber. 
Alustasin raua saagimist. Tööriist töötab hästi ja on üllatavalt stabiilne, käepidet tuleb veel veidi mugandada. Solberdasin tööriided panges koos pesuvahendiga, suur muda tuli maha. Määrisin saapaid - kuradi head näevad need Alpi saapad ikka välja. Lihtsalt üks mõte: Ma ei saa/plaani saada veel niipea täiskasvanuks. Käisime kambaga mõne kilomeetri kaugusel jõe ääres koski ja kärestikke vaatamas ning märgadel ja libedatel kividel turnimas. Olime seal üle pooleteist tunni. Tagasitulles nägime ämblikku, kelle tagakeha oli suur, kui pingpongipall. Enne kui pimedaks läks, lõpetasin edukalt haamripea saagimise-viilimise. Sõin ära ühe tsitruselise, mis sai eile turult toodud. (vahepalaks: lae pealt on kuulda, kuidas aviaatorputukas püüab meeleheitlikult ära lennata aga see ei õnnestu hästi, sest geko on kaasavõtmiseks natuke liiga raske. nii nad siis kukuvad bzz-tonks ja bzzz-tonks lae peale.) Oli see nüüd pomeleo või greip polegi oluline (kohalikud nimetavad chedec ). Pusimist ja söömist oli oma poole tunni jagu. Väga mõnus. Esimest korda katsetasin ka sääsetõrje spiraali, vist töötab. Sääsepiste kohad lähevad üsna ebameeldivalt sügelema. 

05.07 "Hukas Päev"
Ärkasin vara, pime. Liiga vara, umbes viiest - jälle. Vähkresin,lõpuks jäin magama ka. Kuulsin korra äratuskella. Tegin õhku ahmides silmad lahti - valge, magasin sisse. Pann sooja, tuleb Ott. Kuna teatan, et magasin sisse ja läheb aega, siis vastuseks et nemad lähevad taimi korjama ja jäägu ma koju. Arvatud poole tunni asemel läks poolteist nagu tavaliselt. Matseetega võsas/metsas ühte järjekordset peenemat raiudes tabas mind ootamatu valunäpistus, ja siis teine jne. Raiutava puukese otsas oli suurte mustade sipelgate pesa, ju nad "koputamise" peale vaatama tulid kes on. Üks tosinkond "lõugajat" tõmbasin ihu ja särgi küljest ära. Töö isu oli läind. Ajasin varbaga "kraavid lahti, et teepealt lompidest vett lasta. Lehtedes sahistades sahistades kohtasin üht ämblikku, kes lahkesti poseeris. Lõunaaeg passisin tunnikese tühja. Võtsin noa ja hakkasin haamrile vart vestma aga esimene valitud materjal osutus petlikuks, sest üsna valmimise lõpus arvas tema, et on aeg ära murduda. Õnneks polnud kiilu sees. Järgmine materjal on vähe tihedam aga ka omamoodi imelik - kergelt laineline (~1cm). Läksin korra vaatama, kuda Ott Bernard-ilt laenatud korraliku saega viimast metsanurka maha võttis. Teritasin matseetet. Voolisin veel vähe. Terve päev ja ette on näidata vaid üks kaigas ja seegi poolik. Aga Kati tõstis tuju - see kaigas saab üle pika aja olema asjalik kaigas siin asutuses. Ajavahe vist ikka häirib, sest miks ma siis hommikul viiest ärkan. Mon frére est dans l'armé. 

06.07 "Unetu"
Ärkasin kolmest, vähkresin viieni, tõusin, tegin ei midagi. Poole kuuest läksin jalutama - oli pime veel. Õnneks oli kuu, niiet polnud väga pime aga siiski ilma lambita ei näe midagi. Nägin ühte lindu, õigemini linnu silma, sain pildi peale ka. Leidsin pulga, levipulga - täpselt sealt, kus see olema pidi. Kella kuuest läks umbes viieteist minutiga nii valgeks, et sai lambi välja lülitada. Tagasi laagri poole vantsides tundsin nälga. Loll tegu ilma hommikusöögita välja minna. Peale sööki korjasime taimi, esiteks natuke (~20kg) lehti ja siis mõned kilod vesiroosilehti ja õisi, mida hiljem ka pesime. Jätkus lõkketegu, nagu siin soe poleks. Mis saab siis kui must auk täis saab? Õhtused tegevused koosnesid majineesisaiast ja arvutimängust "The Tale of Two Kingdoms" Väljas sadas neli tundi jutti. Voilà un comprime pour le mal de tète.

07.07 "Teist võimalust tavaliselt ei tule."
Magasin hästi, pikalt, liiga pikalt. Kui lõpuks langile jõudsin olid Kati ja Ott juba tööhoos.Kui nad lõpetasid, tegin ma natuke veel. Rassisin nottidega, kui märkasin ühel hunnikul päikese käes peesitamas kahte pronksja metalse läikega 15-20 cm pikkust sisalikku. Tavatu oli neid nii pikalt jälgida, sest tavaliselt paigal nad ei püsi. Lausa poseerisid. Peale mõneminutilist vaatlemist liigutasin seles hunnikus üht notti, mille peale sisalikud oma tegevust mujal jätkasid. Noti alt aga tuli välja krabi - laiust üle kümne cm'i, seljalt mustjaspunane, sõrad ja jalad oranzikad. Kurja küll, et fotoka maha jätsin. Lõunal tarbisin rohkelt vedelikke, et kaotatu tasa teha. Märkasin järjekordset fotovõimalust - katuse all oli suur tirts või ritsikas, ei mäleta, mis neil erinevus oli. Sai fotokasti püütud ja pannakse ka väljanäitusele. Tegin pilti ka "kodu"konnast, kes end hommikul toolile peitis. õhtul poole seitsmest liigutas end vähe rohkem. Langil sai veel "hagu antud" ja üht suurt röövikut fotografeeritud. Otil on mu meelest hea vaist. Ütles et hakkab sadama, tegi veel paar klõpsu, pistis kaamera kotti ja hakkas kodu poole sammuma. Hetk hiljem tabasid mind esimesed veelärakad. Kati tõi poest soovitud provianti. Sorteerisin kustutasin pilte. Sõin soolaseid banaanikrõpse - täpselt nagu kartulivahvlel. Jõin sellise hillise kellaaja kohta liiga palju teed. Miskit oli veel, aga pea ei pea kõike kinni. Mu väline mikrofloora põhjustab uutmoodi odoori. Sääse/putukahammustused teevad piina, kui neid kasvõi korra svammiga hõõruda. Mingi arstirohu peaks selle vastu hankima - oleks võinud siis kaasa võtta, aga kui mõistus kohe ei võta, võtab hiljem. Mul on kaasas üsna mitu tundi muusikat aga kuulama kipun ikka neid mõndasid. Thoughtless Evanescence'i esituses, Korn'i lugu. L'oiseau s'est pose sur la branche. [l wazo ses pose su la br(~a)n(sf)] - lind laskus oksale. No on keel: sõna lind- l'oiseau , hääldus [wazo] Huh!

08.07 Omamoodi "tegus" päev.
Enne viite tegin korra silma lahti, piilusin kella. Kell viis siin on üksteist Eestis. Bioloogiline kell pole veel harjunud. Enne äratuskella tegin silmad lahti, ootasin minutikese, panin peale esimest piiksu kella kinni. Metsa enam ei ole, vähemalt selle lapi peal. Kui Ott siia tuli, siis ta selle tööga alustas. Tuleks kuidagi temanimeliseks ristida, kui ta muidugi nõus on. Tunnikesega sai viimane tehtud. Lõunaoote paus - söön jäätist: "Exotica glases. Prune de cythere" -ploomi midagi. Täitsa rabarber. Viimistlen haamrivart ja löön poolpidulikult kiilu sisse. Panen labidale varre uuesti taha. Söön jäätist. Samal ajal puhusid Ott ja Kati pirukale hääled sisse. Generaatoririhm läks pooleks. Selgus ka, miks starter käivitada ei jõudnud - konditsioneeripump, mis juba tükk aega külma ei tootnud, oli kinni jäänud. Ju siis ei jõudnud starter seda ringi ajada. Hetkel ei ole pirukal generaator funktsioneeriv, kuna pole rihma. Samas pole ma suutnud tuvastada veepumpa. Sõin jäätise päris ära. Lehitsen sõnaraamatut ja vestmikku. Tekib tunne nagu oleks kõht tühi. Aga on ka - kell on kaks saamas. Lahendame selle probleemi. Graveerin haamrivarre peale oma nime ja aastaarvu. Arvutimängu aeg. Kolmest teatab Kati, et metsaminek. Teepeal leian Victorinox'i Svetši ohvitserinoa. Käib raskelt, sest on uus ja natuke oksüdeerunud. Küll leiame talle ka peremehe, sest mul on oma olemas. Veidi mööda teed ja siis metsa. Tee on mäeharjal nii 300-350m kõrgusel. Laskume teest eemaldudes üsna kiiresti, on kuulda veekohinat. Viimased viiskend+ meetrit liigume kätega maast ja puudest kinni hoides, sest nõlv on väga järsk. Seal avanev vaatepilt - üleval paistab kosk ja alla nii kaugele kui sil ulatub on kärestik. Seda kõike on väga raske sõnade või nigela fotosilma abil edasi anda, seda peab ise nägema. Õhtul uurisin veel autot - tõesti, veepumpa ei leidnud, küll aga põhjuse, miks kont ei tööta: suur auk torustikus. Sellega seoses tuli mul üsna jõhker /de ja vu/. Aga imelik ses mõttes, et ma nägin iseend pealt, läbi teise silmade (ja läbi mootori), kuidas ma selle augu leidsin. Homme Proovime pirukat. Kui üle ei kuumene, saame teda siiski ehk kasutada. Seljakott hallitab.

09.07
Mingi hetk tekkis mul küsimus mulle endale ja selle "probleemi" sisuks on see, millest ma oma blogisse kirjutan ja milleks ja üldse kelle jaoks. Esiteks ikka endale ja siis neile, kes mu tegemistest huvitatud ja kolmandaks neile, kes julgevad mõelda samu mõtteid, mis mu ajusoppidest paberile on eksinud. Ja just paberile, sest kõigepealt tekib käega katsutav, harilikuga kirjutatud "päevikuke", mille ma hiljem digitaliseerin, genereerides rohkelt tähevigu oma algelise trükkijaoskustega. Miks - et endast paremini aru saada. Sisuks on enamasti päevasundmuste lühiümberjutustus, sekka mõni sügavamamõttelisem asjandus või lihtsalt lora.
Hommikul viis Ott, kes ise läks kontorisse netti ja pärastlõunasele lennukile vastu, meid Katiga kaks-kolm kilti linnapoole. Sääl oll üts paigake, mis ka sildikesega tähistet oli. Mäest alla, ojake, astang, koseke, suur-suur puu oma juurtega, ja kärestikku rohkem kui 200 m allapoole. Siin sajab palju ja seetõttu on neid ojakesi ja suuremaid rohkesti iga nurga peal. Tagasiteel nägime aarat. Enne kui fotokad välja saime, poseeris ta ka, pärast karjus koos teistega okste tagant kraa-kraa, nagu varesed. Alustasin seljakoti pesuga, pöörasin sokke, et teine pool ka veidi kuivaks(kolmas päev), viksisin saapaid. Sain Kati käest ühe kohaliku prantsuskeele õpiku koos plaatidega. Paar tundi ei teinud midagi asjalikku. Veidi enne kuute tõstsime valguspüügiks vajalikud agregaadid pirukasse. Sõitsime "kohale", igaks juhuks kahe autoga, et vajadusel pukseerida. Aku laadimine saab toimuma laagris suure diiselgeneraatori starteri aku ja krokodillidega, siis kui majade akusid laeme. Valguspüügikohal riputasime lina raamile, tõmbasime voolugeneraatori mürisema ja lambid põlema. Putukad tulevad ise. Mõnikord võib juhtuda ka nii, et ei tule, kes teab mispärast. Õhtul astusin jälle geko sita sisse. Paljajalu. Hilem kukkus üks katuselt mul seljale, ootas veidi ja kui tabas ära, et asub kellegi liikuva peal, lasi varvast. Häält teevad nagu harakad. surgir [syr(gz)ir] -ootamatult ilmuma. un animal a surgi devant eux. nende ette ilmus ootamatult loom.