Pole tükk aega miskit kirjatükki ilmutanud. Nüüd korvan oma puudujäägi ja üle pika aja saab mitte nii pikka aega miskit lugeda.

06 07 08 09 aug
Pean tegelema rohkem rekreatiivsete tegevustega, nagu näiteks kirjutamine. Kas töötegemise või sellest tuleneva väsimuse tõttu olen kukkunud magama ilma pliiatsit kätte võtmata. Häbi mulle ja kurb, sest hiljem pea ei mäleta kõiki kirjapanemist vajavaid insidente.
Reede hommikul oli varjualuse all üle 600kg desm'i. Kella üheks saime 14 kotti ja 266kg. Kella neljaks pidime olema frigodomis - on reede ju. F läks puhkama. Seoses sellega sain ombes 2000 nipukat(nylon cable tie) ja oma elu kõige kogukama sularahahunniku. Muidugi ka kohustusi ja vastutust. Peale frigodomi veetsime aega internetis. Õhtul oli tarvis pead tuulutada - jalutasime linnapeal, suht sihitult ja suurem jaolt sõnatult. See jalutuskäik vist täitis oma eesmärgi. Lisaks sellele leidsime me ühe pangaautomaadi, mis meie eesti pankade kaarte edukalt eurodeks teeb (PILT-tuleb). Samuti seati üks eesmärk laupäevaks. Minuni jõudsid kuumad uudised veel kuumemalt Eestimaalt, et minu kirjutis läheb trükki. Küll väga väikeses tiraašis aga siiski. Uhke tunne. Õhtune uinumine toimus pea silmapilkselt. Hommikuks üks bagette Camamberte'i juustuga (hirmkallis 60€/kg) ja mõni hetk hiljem käisime mööda poode. Jalutasin rahuliku tundega ühest riidepoest teise, sest ma ei pidanud endale midagi ostma. Prooviti kleite ja muid riideid. Üks ütlemata kena osutus valituks. Turult tõin kollase arbuusi. Koputades kajab kui vett täis kummipall. Ma pole kunagi varem midagi seesugust kohanud. Kirjutamise hetkel seisab ta laual ja ootab oma hetke. Poodlesime nädalaks, et oleks mida näksida, kui isu tuleb. Laupäeva õhtut sisustas desm, ka pühapäeva sisustas desm. Esmaspäeva lõunaks ajasime sorditud ja pestud desm'i kotti ja mõneks tunniks oli plats tühi. Pärastlõunal läksime Polonia'ga Cacao'sse. Teepeal rääkisime, kuidas üks ja teine siia sattus. Tagasiteel sain väikese keeleõppetunni, nüüd teoreetiliselt oskan ma numbreid ja nädalapäevi, praktikas pean neid kordama ja harjutama enne kui selgeks saab. Väikese eestikeele tunni sai ka minu prantsusekeele õpetaja. Ja Polonia on pärit samast riigist kust Shakira'gi. Tagasi laagris tegelesin raamatupidamiskohustusega. Veidi ebameeldiv kohustus lugeda teise raha. Vist ka Katile. Mulle tundub ja vist ka katile endale, et tema võimekust alahinnatakse ja mina uue tulijana olen üle võtnud juhtivama positsiooni. See sõnastus hästi ei sobi aga ma ei oska seda lühidalt paremini seletada. Siiski loodan et mu oletus/kartus/arvamus paika ei pea. Inimese lugemine võib olla keeruline kui ta on väga ainulaadne. Küsisin selguse saamiseks, kuid ei osanud ka vastust tõlgendada. Võibolla. Eks aeg näita, mis saab.
Pean tegelema ka endaga. Mis saab pärast baka kaitsmist? Jätkan õpinguid sarnasel alal või hoopis õpin midagi täiesti muud? Ameti? Hakkan tööinimeseks? Ei, täiskohaga töö ei jäta vist piisavalt vabadust? See on lihtsalt hetke arvamus ja võib olla ka väärarvamus. Kreemitan käsi - see desm'i sorteerimine ja pesemine teeb käed kuivaks ja mõnest kohast katki. Ilusaid unenägusid ja homme ärkan üle pika aja äratuskella peale.

10 aug Arvake ära!
... mis ma leidsin? Ei tea? Noo see asi pani mind särama lausa. Veidi rohkem kui meie 15 watised säästupirnid. Tinutuskolb! Milline rõõm! Otsisin väikest kruvikat ühe käsikaalu avamiseks ja leidsin sellise vidina. See kolb saab homme ka kuumaks aetud, et seesama kaal ära parandada. Üldiselt päev nagu päev ikka = desmoodium. Tuleb lõpetada looma kombel töötamine ja hakata seda tegema nagu inimene, euroopa inimene, sest ega see töö eest jookse. Saab raske olema, sest eestlasena ja tööd austava isikuna on selline euroopalik käitumine mulle vastnäidustatud. Kastsin ärasöödud ananassi, mis sai pühapäeval mulda torgatud ja joonistasime arbuusile huulepulgaga näo pähe. Kuna ta nimeks sai vesipea, siis ei tulnud ta nägu ka kõige inteligentsem, noh-jah.

11 aug
Tänase päeva vastuolu: ütlesin iseendale valju häärega "Kuule, ära kihuta!" ja lisasin seejärel gaasi kuni ~110km/h. Aru ma ei saa. Täna ei olnud desm'i, täna nagu ei teinudki midagi, aga siiski. Viisime prügi 16 kilomeetri kaugusele konteinerisse ja segasin päikese käes kuivavaid Cestrumi lehti paar korda. See on üks raskemaid töid üldse. Aga mitte nii raske, kui kunstikoolis poseerimine. Raskusastet tõstis kõvasti siesta-aegne tuulevaikne ja päikeselöösaga ilm. Sõime kollast arbuusi, ei midagi põrutavat. Väga mahlane ja veidi magusa maitsega, keskelt rohkem. Järgmine kord proovime seda õiget värvi.

12 aug
Täna lõpetasime 175kg desmoodiumiga umbes poole kaheks - hullumeelne kiirus. Ma enam ei kihuta autoga, ma lendan liiga madalalt. Eile öösel korjasime vannitoast ühe skorpioni, sellise rohkem mürgisema neist kahest siin leiduvast liigist. Kärbes, liblikas, rohutirts on söödud ja tsikaad ootab oma tundi. Täna oli tuuline, kuivanud cestrumi lehed läksid kergelt lendu ja mina ajasin neid kotiga taga, et neid sinna toppida. Kuivanud leheke ei kaalu grammigi aga F peab neid 50kg kokku saama.

13 reede ja 14 aug
Istun kivil ja leotan ookeanivees varbaid ning kritseldan märkmikusse seda kirjutist. Üle mere paistab Kaw' mägi. Ikka suudan ma sellise hetke rikkuda korraks argimõtetega. Tegime tiiru Grand Connétable ümber ja tiiru Ilêt la Mère peal. Esimese juures nägime linde kuuest liigist aga selle eest tuhandeid isendeid. Tagasiteel märkasime vilksamisi silmanurgast oranze kalu, kes paadi kõrvalt hirmunult veest välja hüppasid. Et tagasitee lõbusam oleks, serveeriti rummi laimi ja siirupiga. Töötas küll. Teisel saarel sõime lõunat. Seni üks keerulisemaid söömaaegu. Tohutu hulk ahvikesi üritasid ka oma saada.Tulid ronisid mööda jalga üles või hüppasid õlale ning ajasid oma käpa jultunult sinu makaronikarpi. Väike kartus neil siiski oli. Nägi ka aguutit, kes nagu jänes tagajalgu vastu maad trampis. Tagasiteel maale vaatasime iibiseid, nii valgeid, halle, kui ka punaseid. Täitsa erkpunane, lausa neoon kohe. Enne kui pimedaks läks käisime veel Polonia seltskonnale Rorota mäel laisikuid näitamas. Tanklas tundis üks meesterahvas huvi Kaitseväe särgi vastu ja ta tundus teadvat ka kus Eesti on. Bensiin 95 1,45 diisel 1,42. Reede õhtul nägin kohalikku metskitse, oli teine õite otsustusvõimetu oma suunavalikul aga autotuled vist segasid ka. Seoses sellega - jahindus on siinkandis üsna levinud eluviis. Kõik jahivad: rolleri ja kaheraudsega poisike, dziibi, kaheraudsete ja lampidega tegelased ning brasiillased, neil oli üheraudne, on ise ka illegaalid. Ka Fransua mainis et ega jahinduses siin korda ei ole.

15 aug
Alustame lõpust. Viimased kolm tundi on tunne nagu oleksin filmistaar filmiesitluse punasel vaibal ja pealtvaataja-kuulaja trummikontserdil, kes seisab kõlaritele liiga lähedal - st siin välgutab ja paugutab jõhkralt. kui üks müristamine müdisedes üle taevalaotuse jõuab algab järgmine, mis kestab täpselt niikaua, et jõuda ühest taeva servast teise. Mõttepudru väljapudistamine on siiski parem, kui vaikimine.

16-17 aug
Esmaspäeva pärastlõunallõpetasime reedel toodud desm'i. Polonia lendas ära. Teisipäev möödus kuidagi imelikult, midagi nagu tegin ka aga läks see päev nagu niuhti. Puhastasin veidi pirukat seestpoolt ja võtsin riiuli piruka seina pealt ära, mis osutus kõige õigemaks lükkeks. Lappisin kokku ühe musta kilepresendi, mis päikese käes tulikuumaks oli läinud. Läksin Desm'i tooma ja teepeal, reservaadis, nägin tosinkonda pikkade jalgadega ja pikkade kõverate kaeltega mustjashalle kalkunisuuruseid linde. (Agami) Tundus, et on noored ja ullikesed, sest passisid päris pikalt teepeal. Cacaos ootas mind ja Bernardi üle viiesaja kilo desm'i mis vaevalt pirukasse mahtus. Viimane kott topiti sisse, suruti jalaga kokku ja lükati uks kiirelt kinni. Ma pakun et sellest oli oma 30-40 kg vett, sest tagasiteel lainetas me jalgeall bassein. Juhtus ka insident autoga. Nimelt keerasin ma liiga teepeenrale, mis tegelt oleks pidanud olema / võinud olla teepeenar kuigi ta alguses sedasi paistis aga seda teps mitte ei olnud. Oli teine seda punast muda ja kive täis kraavike, ~30cm asfaldiservast. Parasjagu ehmatas aga auto jäi terveks. Ka vastusõitnud turistid pääsesid vist ainult ehmatusega. Ma ei kihutanud, lihtsalt mitu halba tegurit juhtusid samal ajal mõjutama. Ülejäänud tee sõitsin aeglaselt, väga aeglaselt. Kati ootab pakki, juba kaks nädalat ootab.

18 aug "Üksinda kodus - desmoodiumiga!"
Kõlab nagu rämpsõuduka pealkiri, mille tsenaarium oleks kõvasti halvem, kui Austraalia tapjalammaste filmis, aga lihtsalt palju lühem. Tõesti, ainult eestlased, koduloomad ja ~500kg desm'i, millest me umbes poole kompostime, sest ei ole see mitte kõik desm. Tegin pirukale kaks auku ja lasin vee välja. Plastikust, mitte kummist, põhjakorgid tegin katki ja tilgutasin need mitmed liitrid välja, mis desmoodiumi transportides autosse veekogu moodustas.

19 aug
Terve tänase päeva nokkisime desm'i. Lõuna paiku käisid patareivahetajad, kes ühel majal akud ära vahetasid. Teeme ettevalmistusi taasiseseisvumispäeva tähistamiseks - õppisime Tuljakut. Häbi mulle, ei olnud kõik täpselt meeles. Kui pea ei jaga, siis jagavad jalad ja nii tuleb mitu korda üle õue vantsida ja et pea jagama hakkaks toetan ta mõneks ajaks padjale.

20,21,22,23 aug
Lühidalt kokku võttes - desmoodium. Siiski leidub teisi pisemaid aga see-eest väärtuslikemaid hetki. Kes mäletab sellist artistinime nagu Bläck Rockit? Igatahes hetkel viibib Prantsuse-Guiaanas vähemalt kaks tema kunagist fänni, kes tema laulusõnu seni peast teavad. Itimees ja tema sõber pisike hobune. Jeee! Üksõhtu jõin rohkelt mangomahla. Hommikused unenäod, niipalju kui ma neid mäletan, olid üsna imelikud. Tuletõrjujad, ufod ja keegid veel tahtsid miskipärast mulle trahvi teha aga nad ei saanud ja ma ei pääsenud nende eest ära ka. Gravitatsioon oli kui kuul ja vedamist/pidamist/hõõrdejõudu kah ei olnud. Koht aga oli tuttav, selles vanalinna kohas olin ma varem mingis unenäos olnud. Selg on kange sellest desm'ist. Venitamine aitab väheke. Soe või kuum dušš samuti. On peaaegu täiskuu, taevas on pilvitu ja väljas on nii valge, et pole lampi vajagi, väga. Üksõhtu lõpetasime veidi enne pimedat ja võtsin kuuma veeprotseduuri. Pärast vedelesime pimedas võrkkiikedes ja kuulasime Kivirähu raadioteatrit - ning rohkem polegi õnneks vaja. Esmaspäeval tõime lennujaamast osa pererahvast koju. Möödas on vaiksed õhtud, kus ei pidanud generaatorit urisema panema.