15, 16 sept "Turismindus"
Kolmapäeva hommik oli varajane, lendasime välja poole kaheksast. Sarnaselt eelmisele päevale ootas meid vesi aga selle vahega, et seekord oli meil mootor ka. Tegime linnuvaatlust Kaw [ko] soos/jõel. Palju vett, muda, õõtsikut, linde ja muku-muku taime. Kahe tunniga nägime ära põhilised linnud. Ehk sain midagi pildile ka aga ma pole veel teravaid udustest sorteerinud (ja seda juba tükk aega). Alates ennelõunast alustasime siestaga ja ootasime temperatuuri alanemist. Siis tuli F ja toimus kiire plaanide tegemine ja väike ümbertegemine. Kolisime eestlastega mõneks päevaks, täpsemini ööks, Matoury'sse, sest päeval oleme kuskil mujal ja teeme turiste. Neljapäeva hommikul startisime veidi peale kuut ja sattusime kohe liiklusummikusse, korraks. Sõitsime nii kaugele põhja poole kui sai - St Louren du Moroni'sse. See oli vana prantsuse vanglalinn, mis valmistas väga meeldiva üllatuse: ilusad hooned, puhas linn ja üldse meeldiv õhkkond. Teepeal sinna külastasime üht loodusrada Ahvide mäel, kus Kati sandaal korraks töölepingu jälle lõpetas ja me ülejäänud kolm peaaegu maole peale astusime. Rajal liikudes märkas meist viimane, et olime rajal ennast peitnud maost üle astunud. Tegime pilti, kaugelt, sest tegemist oli arvatavasti ühe tavalisema ja ohtlikuma maoga, ühe bothrops'iga. Järgmise kilomeetri või nii tegime rahuliku ja korralikult rada seirates aga siis tuli mul jälle tahtmine sisalikke torkida. Tagasitee St Lourren'ist valisime veidi teise ja tegime vaatluspeatuse puukujude müügionnides.

17. sept. reede
Alustasime vara, kuid jäime enne Cayenne'i siiski korralikult ummikusse. Sõitsime Korou'sse ja kui kord sadamasse saime, leidsime kiirelt üles õige inimese, et öelda, et oleme nüüd kohal. Pesime jalad ja astusime paljaljalu alusele, mis meid üle mere Salut saartele kandis - katamaraan La Hulotte. Ilm oli pea tuuletu ja meri rahulik. Päike siras idataevas ja ronis järjest kõrgemale. Paljud nautisid päikesevanne, mõned õnnetumad, kes paar päev tagasi "veidi" kõrvetada said, pidid aga rohkem varju hoidma või riideid seljas hoidma, mina nende hulgas. Saarte vahel tegime tiiru ja siis lasti meid Kuningasaarele jalutama. Rohkelt palme, kookospähkleid, aguutisid ja "ohu" eest hoiatavaid silte. Jalutasime, vaatasime, tegime pilti ja lõunaks istusime rannaääres kividel palmide all ja sõime head paemat. Proovisime osaliselt ka vee soolasuse ja märguse astet. Oli mõnusalt soe ja vett kulus palju, mida me õnneks rohkelt kaasa tõime. Pärastlõunal viidi meid teise saare peale, kus poole tunnikesega saime tiiru ümber saare vantsida. Päris vangikongidesse ei pääsenudki, sest tee oli tõkestatud ja sildistatud. Ehk on mingid suuremad korrastustööd ja kunagi tulevikus. Tagasi mandrile minnes oli väsimus parasjagu suur.

18. sept L
Alustasime seekord veidi hiljem kui tavaliselt, sest erilist kiiret kuskile ei olnud. Kui kõik olid enamvähem ärkvel, tegime tiiru pagariärisse ja tõime värskeid saiakesi hommikusöögiks. Käisime linnapeal, turul ja shoppasime. Saime igasugu vajalikke riideesemeid, postmarke ja kaarte ning mis kõige olulisem, hamakid. Kui ma ükskord kodupoole lendan, võib minugi seljakotis sihuke pesitseda. Ma kaalun seda asja veel natuke. Sõime lõunaks kalapalle ja gujaavimahla. Pildistasime vanas sadamas iibiseid ja krabisid. Käisime ka rannas, kus vesi on endiselt pettumustvalmistavalt soolane. Seekord oli veidi laineid ka, mis vahel jalust võtsid ja veidi aega mööda liivast randa rullisid(nagu liivapaber). Mul pole elu sees nii palju liiva püksis olnud. Enne pimedat võtsime ette jalutuskäigu Rorota mäel ja vahtisime laisikuid. Sel rajal oli ka lähikokkupuude maoga, kahjuks mitte mul isiklikult. Mina ehmatasin selle peale, et tüdrukud kiljuma pistsid, Jaanika ja Kati ehmatasid selle peale, et nägid mingit madu Hanna jala juures. Ja Hanna ehmatas selle peale, kui Jaanika ja Kati kiljuma pistsid kui ta parasjagu mao otsa koperdas. Vaene madu, teda ehmatasime me kõik.

19. sept P Cacao ja loomaaed
Kuna kirjutan seda siin väga palju aega hiljem, on palju teksti puudu. Hommikul mitte väga vara istusime taas koduseks saanud rendiautosse ja kimasime Cacao poole. Mina püüdsin kaassõitjana mitte autot juhtida. Jälle need vaated, seekord ka natuke kaamerasilma läbi jäädvustatud. Jalutasime tiiru hommikuse küla peal, piilusime kirikusse, külastasime putukamuuseumi, shoppasime turul, sõime ohtralt head suppi ning shoppasime veel. Ostsime kaasa ka lõunaks ja õhtusöögiks ühteist head ja paremat - ananassirõngad tainas ja kookoserullid. Loomaaias oli nagu loomaaias ikka, vahva. Sai pikalt vaadeldud loomi, keda looduses vahel harva näha saab. Muidugi olid nad metsikutest erinevad oma punnis kõhu ja kartmatu loomu poolest. Vaid jaaguari ja kaksvarvaslaisikut ei näinud, olid teised kuskil varjulises kohas peidus. Õhtul jätsime rendiauto linna firma värava ette ja kihutasime(ei ole hea sõna) koju.

20. sept E
Hommikul peale õnnesoovimist sünnipäevaks ja hommikusööki võtsime Dantel'iga ühe aia maha ja "rohisime veidike aeda - Dantel trimmeriga maas oleva ja mina noaga põõsaste küljes roniva. Pingutasin vist veidike üle, sest lõpetasin alles poole kahest. Lühike siesta ja siis poodi ning lapsele kooli järgi. Kui tagasi jõudsin oli kook juba valmis. Panin vahetult enne lahkumist kaamera filmima, niiet nägin samuti 16-st esimest koogivalmistamise minutit. Õhtul pidu - sõime kartulisalatit ja kooki ning pärast jätkasime rummijoogi ja lauamänguga.

21. sept T Trennipäev
Nagu eelmisel õhtul kokku lepiti, läksid tüdrukud Dantel'iga "lilli" korjama aga mina jäin kodus toimetama. Ma väga palju ei teinud, sest neiud jõudsid peagi tagasi ja mul oli väike kohustus teha filmike. Neiud jäid rahule. Õhtul tegime trenni ühe mulle ostetud müslipaki sees olnud reklaamtreeningvideo järgi. Katil oli teine sarnane veel, mõlemad tegime läbi. Üks oli aeroobikasarnane st. paljupalju kordusi ja teine oli jooga-pilatese moodi. Naha sai selle tunnikese jooksul soojaks ja põranda higistasin ka täis. Õhtul toimus veel ajugümnastika ja tegime matemaatika- ja loogikaülesandeid.

22. sept K
Hommikul ärkasin tüdrukute jutu peale. Sõime ühtteist ja varakult veidi peale seitset kihutasid neiud jalutama. Ma otsustasin olla täna mitteproduktiivne ja liitusin nendega. Seekord oli plaanis Patava jõe kärestikud: turnisime kividel ja solberdasime vees. Vett oli vähe ja pea igalt poolt sai läbi. Tore oli. Peale seda tegime tiiru Coq de roche'i pesitsuspaika suure koopa juures. On teised sellised rästasuurused värvulised, isased erkoransid ja emased pruunikirjud. Kui tagasi jõudsime oli siesta-aeg. Kati valmistas palju Cous-cous'i aedvilja-kana kastmega ja Uchi tõi riisi ning oahautist. Kõige tipuks veel mahlajäätist. Peale seda tegin vist võikese uinaku, ise seda ei mäleta aga olin seda teinud väga imelikus poosis ja olin seejuures ka armas välja näinud. Õhtupoolikul pesin ära(solberdasin leiges seebivees) suure hunniku musti riideid, Uchi aitas ka nõuga.

23. sept N
Algas sügis. Viisin neiud ära metsa, ise tulin tagasi. "Rohisime" Dantel'iga veidi ja läksime linna. Pidime aknaid lahti hoidma, et mitte sisse hingata bensiiniaure, mis tagaistmetel paiknevaist generaatoreist hõngus. Korjasime koolist peale Cyril'i ja tegime kiire peatuse poes. Tagasi kodus katsetasid ja degusteerisid neiud kuskuse pannkooke kõige hea ja parema ning mõeldamatute koogikatete ja nende kombinatsioonidega. Õhtul luges Hanna ette harivaid peatukke elust ja olust ehk siis loomadest ja turismindusest. Ka täna suutsin magada väga erinevates poosides erinevate kohtade peal.

24. sept R
Tüdrukud läksid jalutama. ma ravisin veidi trimmerit (toruteibiga, jälle), lühendasin muru ja kogemata ka ühe väikese maokese. [pilt] Veidi õõvastust tekitas asjaolu, et selle koha pealt olin eelmisel õhtul ja nüüd hommikul mitu korda varbavaheplätudega läbi jalutanud. Kati rahustas sellega, et maod on ka liikuvad. Hiljem tegelesid maoga kanad, kes said mõnusa lõunaoote. Niitsin veel, on nii palav, et kaitseprillide sisse koguneb higi ja vaade on selline, nagu oleks akvaariumis liiga vähe vett. Siesta, kastsin taimi ja õhtu jälle käes. Vaatasime veel üht toredat plastiliinifilmi ja hanna luges unejutuks ohtlike ämblike kohta. Pean täiendama oma õhtust rutiini, enne magamaminekut - tuleb otsida igasugu loomakesi, et nad mind ebameeldivalt häirima/ohustama ei hakaks. Kuigi seni on selliseid veidi ebameeldivaid kogemusi olnud vaid mõned: konn, kes saapasse ronis ja paar tirtsu, kes kuivavaisse pükstesse olid peitunud ning sealt ehmatusega lahkunud, kui pükse jalga hakkasin ajasin. Ja ma ei näinud täna õhtul kolme madu, vaid kahte oksa ja elektrijuhet - paranoia-paranoia. Täis sai ka nädal päikesekoorumist.

25. sept L
Läksime linna peale, varakult ja viisime Uchi ka linna. Kuna mind oli varem informeeritud, et tal võib autos kergesti halb hakata, sõitsin väga rahulikult(loe: liiga aeglaselt). See mulle veidi raske tegevus. Shoppasime poodides ja turul ja siis veel natuke poodides. Mina leidsin poest kutsikaid, võtsin neli, mootorsaele. Vaatasime vanalt sadamakailt punaseid iibiseid ja muid elukaid. Kuna kätte hakkas jõudma suur palavus, põgenesime kontorisse, kus päevasel ajal on tavaliselt kümme kraadi jahedam, kui väljas. Mulle teeb kiire temperatuurivahetus ja kontrollitud liiga külm "kliima" liiga, tunnen seda näiteks peale autosõitu oma "kangekaelsusega. Pärastlõunal kui temperatuur hakkas langema läksime jalutama Matoury Suurele Mäele. Mõnus jalutuskäik toreda seltskonnaga. Tagasi koju jõudsime õhtul pimedas, sõime, Hanna luges veel seda poeetilises prantsuse keeles mürgiste elukate "õudsat" raamatut ning jõime ära väikese pudeli maapähkli punši. Toimub ka eksperiment, et kas minu "kangekaelsus" mitte ole põhjustatud imelikes asendites tukkumisest. Hommikul saame teada, kas normaalasendis magamine välistab valu tekkimise kaelapiirkonnda. Eks seda näha(tunda) saa.

26. sept P Suur jalutuskäik
Alustasime kaheksast ja tagasi jõudsime veidi enne nelja. Ilm oli veidi pilves ja mõnusalt jahe. Paha ainult, et päikesepaneelid akusid piisavalt ei laadinud ning õhtul olime sunnitud generaatorit uristama. Sõime tõhusa õhtusöögi, Hanna luges ette viimased peatükid Guiana mürgiste olendite raamatust ja vaatasime filmi "Idiocracy". Läbi hoovi ja läbi ühe maja liikusid sipelgad. Nende endi pärast loodan, et nad on vaid läbirändel.

27. sept E
Ärkasin tavatult vara, nii nagu oli plaanitud. Neiud olid aga veelgi varasemad, nagu plaanitud ja seadsid endid varahommikusele jalutuskäigule. Mul aga õnnestus pikkalt uimerdada ja mitte asjalik olla. Trimmerdasin väheke "muru" - sipelgad väädid, herilased ja kümnest talumatu palavus. Neidudel oli selleks ajaks käsil viimane pakkimine enne kojulendu. Pealelõunal jätsime hüvasti ja Kati viis meie rändusrid lennujaama. Täna sadas lõuna ajal 10 mm. Nokkisin veidi juhtmeid ja valmistume kümnepäevaseks valguspüügimaratoniks kolme komplektiga.

28, 29, 30. sept T-N
Emotsioon läheb ajaga kaduma. Vat mis juhtub, kui kohe kirja ei pane, ja lugejail jääb see lihtsalt saamata. Teisipäeval korjasime ära viimase võimaliku Cestrumi koduümbert. 25 kilo värskeid lehti kuivas mingiks viieks kiloks. Nägime ka üht madu - oli teine pisike aga vist ohtlik. Ei saa mina aru, mis neist nii väga karta. Kati muretseb seetõttu minu pärast. Õhtupoole kerisin istandusest vääte kokku ja asetasin neid päikese kätte surema. Ilmad on päevasel ajal jube palavad. Kolmapäeval käisime Danteliga linnas elektrimasinat ära toomas ja käisin ka P.Guiana kõige rikkama inimese äris, kus eesruumis müüdi mersusi ja tagapool mootorsaage, võsalõikureid ja varuosi. Neljapäeval niitsin veidi murulaadset asja, nokkisin juhtmeid ja pärastlõunal läksin peremehele lennujaama vastu. Levisid ka kuuldused uuest potensiaalsest eestlasest siinkandis.

1.okt R
Kiire ja tegus päev oli. Öö tuleb ka aga mitte nii kiire ja tegus. Ehitasime "majakese" ja remontisime kahte. Näppisin veel veidi juhtmeid ja tassisin mulda.

2. okt L
Ma ei austa nädalavahetusi. Ehk ma teen tööd ka nädalavahetusel, kui tahan. Eilne öö lõppes äkitse varakult - panime pirnid potti ja pugesime võrkkiike. Aga hommikul, juba varakult leidsin end askeldamas. Mõnus oli, sinnamaani kuni palavaks läks (kl 10). Juhtmed, muld, riknenud banaanid, nööriheted ja liblikalõksud. Jõin päeva jooksul üle seitsme liitri vedelikke. Milline lihtne asi nagu putukas suudab inimesed rõõmsaks ja elavaks teha ning missuguse hea tunde see minus tekitas, sest sain sellele kaasa aidata.

3, 4. okt P,E
Pühapäeval käisime hommikul Matoury's turul ja netis. Olime suht magamata ja üsna kapsad. Midagi on minuga lahti, sest netis tuhnides tekkis mitu korda hetk, et mis ma nüüd teen, kui kõik sai vaadatud. Esmaspäeva magasin maha, sest putukapüük kestis varaste hommikutundideni. Ärkasin selle peale, et ole talumatult palav. Üritasin miskit hommikusööki teha ja süüa aga oli talumatult palav. Ühesõnaga kõik tegevused venisid ja oli talumatult palav. Varjus 34 kraadi ja tuulevaikne. Nokkisin juhtmeid ja pusisin ühe generaatori kallal väheke. Õhtusöök koosnes riisist ja hakklihamunakastmest. Üks liiga mage, teine liiga soolane, koos täpselt paras. Enne pimedat panime valguslõksud üles ja valvasime neid mingites uneolekutes ja veidi imelik mõelda, mis asendeis ja kohtades. Öösel toimusid valguslõksudevahelised vastastikused külastusvisiidid ja kuna rahvast oli palju, siis sai päris mitu korda ringi sõidetud. Siis läks Kati korra lokaalselt suuremaks, kui ta nahk normaalselt võimaldaks - sai herilaselt sutsaka. Aga see läks peale medikamentide ja vanade "rahvatarkuste" rakendamist paremaks. Hommikul, kui valgeks hakkas minema ja puhtalt uute linade vahele pugesin, oli uni äraütlemata mõnus, mis sest et ainult poolteist tundi.

5. okt T
Minu esimene kord panna liblikalõksudesse banaane. Kõigepealt vaatad kaarti, siis metsa alla, paned need kaks omavahel kokku ja "leiadki" lõksu. Avad kotikese, samal ajal mitte väga kõvasti sisse hingates ja valid ühe sobiva ehk võtad esimese ettejuhtuva, sest nad kõik on jõudnud sobivasse valmidusastmesse. Asetad ligase banaani lõksu sisse taldikule või karpi ja mäkerdad näppudega seda sinna laiali. Selleks hetkeks on su käed "mõnusalt" kleepuvad ja kõige muu katsumine on tugevalt vastunäidustatud. Õlle ja banaani või rummi-suhkruvee kokteil pidavat ka suurepäraselt töötama. Ülejäänud päeva sõin ja puhkasin ning õhtul tõmbasime valgustatud lina liblikate jaoks uuesti välja.

6. okt K
Sel öösel sain peaaegu et korralikult magada ja seda suuresti horisontaalasendis. Anti esimene "tip" ja seda suuresti midagi tegemata. Hommikul tegin väga varase jalutuskäigu ja asetasin ka mõne banaani. Isegi õhtul, peale mitmeid erinevaid veeprotseduure on tunda banaanide "hõngu". Päeval puhkasin ja toitusin. Mul on tobe oskus segada magavaid inimesi. Neid EI TOHI segada. Katil läks vähe nihu, ei leidnud koobast üles aga õhtul tegime valguspüüki. Mitte väga kaua, ainult kahe-kolmeni.

7, 8. okt N-R
Ameerika külalised hakkasid sitsmenda hommikul vaikselt lahkumiseks ettevalmistusi tegema. Mina ei teinud seitsmendal suurt midagi: magasin ja sõin. Kui Frederic'ul tegemised korraks otsa said ja me ta kätte saime, (sest F on kui haruldane lind, keda harva vilksamisi näeb ja veel harvemini kinni püütud saab,) siis võtsime paberi nimekirjaga ja läksime ta jutule, et teada saada ja ära rääkida kõik meile oluline. Õhtul jutustasime putukaturistidega veiniklaasi taga paar tundi. Saavutasime üsna tobeda joobeastme. Reede, kaheksanda hommikul tegime ettevalmistusi pikaks internetiseansiks ja olime valmis turiste lennujaama viima. Seda viimast läks tegema Kati, kes soovis rohkelt pilte üles laadida. Mina jäin õhtut ootama, et saaksin ka linna minna. Korjasin kokku laenatud liblikalõksud ja tegin ülejäänud banaanijäänustest ja liblikatest tühjaks. Püstitasin arvatavasti uue isikliku rekordi hamakis lamamises. Prantsuse keeles liim on colle [kol] ja nael on clou [klu]. Õhtul tuli infot, et internetti hetkel ei ole aga võibolla homseks tuleb. Lamasin veel hamakis, sõime ameeriklaste kingitud väga hinnatud shokolaadi ja kuulasime head muusikat. Trükkisin veidi päevikut arvutisse. Järgmine nädal peaks olema suuresti puhkamiseks.

9, 10. okt L-P
Laupäeva hommikul varakult sättisime linna poole, mina, Kati Uchi ja DJ(Uchi mees). Hommikul F palus, et ma ühe juhtme teeks. Väikese viivitusega olimegi teel tsivilisatsiooni. Hüppasime läbi kontorist - oli nett. Kati seadis kiirelt arvuti pilte laadima ja mina pesu masinasse puhastuma. Kui Uchi koju sai olime vabad ja tegime tiiru turul. Väike hunnik puuvilju kotis, põgenesime keskpäeva kuumuse eest kontorisse. Meil oli plaan aga seda alles pärastlõunal, kui enam päike lagipähe ei paistnud. Läksime asutusse nimega Aquazonia. Vesi oli mittpettumustvalmistavalt mittesoolane ja mõnusalt jahe. Kes rohkem või vähem, kes rohkem horisontaalis, kes vertikaalis - basseinis oli tore ja veidi väsitav ka. Õhtul enne pimeda olime kultuursed ja käisime Kunstisaalis. Maja, millest tavaliselt möödudes oli näha, et on kinni oli täna avatud ja vaatasime üle kohalike kunstnike-fotograafide kätetöö. Kati nägi vist häid teoseid, minu silmis vist seda ilu nii palju ei leidunud. Internett, siis sügav uni, sest bassein võttis rohkelt jõuvarusid. Pühapäeva hommikul mikrolaineahjutoit ja veel internetti. Tagasiteel koju hüppasime läbi ka meie poest, et täiendada mede toidutagavara. Tagasijõudes teatas F, et laenas meilt juustu. Katil oli parem maitse kui mul, sest just tema viilutatud Mozzarella oli ohvriks langenud. Alustasin Liisa blogi lugemist. Sain endale ka uue mänguasja - vooluindikaator-kruvikeeraja. Tea, kas seda vaja läheb aga las laps mängib, vähemalt ei jonni. See kolm euri läks asjaette.

11-14. okt E-N
Oleme puhanud ja tegelenud rekreatiivsete ettevõtmistega. Päevas korra või paar olen teinud näpuliigutusi, mida saab liigitada ka töö alla. Esmaspäeval tegi Kati banaani-kohvi keeksi ja minu nõudmisel lisasime ka rosinaid. Väga pro kukkus välja. Teisipäeva hommikul toimus suurem rahvasteliikumine ja teepuhastus puudest kullakaevandusse, vist kaevurid ja politsei. Kati avastas ühe kana kes oli loojakarja läinud. Väliselt tal midagi viga ei olnud, vähemalt ei näinud midagi. Tegime põletusmatused. Pärastlõunal olin veidi pahas tujus. Olin enda tegemiste/olemiste/mõtlemiste pärast selline. Läksin end tühjaks jooksma aga kakskend minutit hiljem jõudsin rampväsinult ja hingetuna tagasi ning venitasin. Lugesin teiste siinolnute blogisid. Kolmapäeval käisime kordamööda Katiga turiste jalutamas. Neljapäeval otsisime kordamööda kadunud koobast ja lõuna ajal kottisime saepuru ja kanasitta ning tegime kanadele uue sisekujunduse.