15. okt R
Puhkepäev - magasin häbematult kaua, sõin palju puuvilju ja muidu head paremat. Selgus kurb tõde - olen pealambi ära kasutanud, ei funka nii nagu vaja. Aga tal oli vist aeg ka - selle 170 krooni eest valgustas ta mu teed ligi neli aastat. Täna surkisin oma uue oma uue mänuasjaga bossi maja elektrikapis ja keerasin juhtmeid. Ei olnud voolu ja pärast ei põlenud midagi maha ka. F'i maja sai uued akud aga enne kasutama hakkamist läheb paar päeva miskipärast, mis on kõvasti vähem, kui selle bürokraatiajamade lahendamiseks, et üldse uusi akusid saada. Olin täna tubli, trükkisin päeviku arvutisse ja pildid on samuti arvutis ja ootavad sorteerimist.

16. okt L
Üllatavalt edukas päev. Kati planeeris, me viisime ellu. Üllatavalt valutult käisin shoppamas. Sain uue lambi, oranžid varbavaheplätud ja natuke surutud gaasi "mängimiseks". Internett on ikka jälle aeglane. Asjatoimetused saab siiski aetud. Tahtsin natuke nalja teha aga vale koht, aeg, olukord, teise osapoole seisund ja sitt nali kõik kokku moodustasid näägutava õiendamise ja oma nina teiste asjadesse toppimise. Vabandasin aga see ei tee asja olematuks. Kahju. Käisin basseinis ujumas ja vettehüppamas. Ma ei mõista, kuidas mul on kontroll oma keha üle, kuigi ma seda ei tunneta. Enamasti oli ikka kontroll aga paar korda hüppasin kõhukat ka. Kõrgelt hüpates, kui hästi jaheb, on selline võimas inert sees aga kui esinevad "kõrvalekalded" kujutletavast ringist veepinnal siis jään lihtsalt suure plärtsuga sinnasamma, kuhu maandusin. Loogiline füüsika ju. Teel koju tegi Kati pilti. Peaks tulema vahvad pildid inimestest ja sündmuskohast. Hetk hiljem sattusime teeäärsesse vaatekohta just selleks ajaks, kui päike veel läänekaares näha oli. Tegime veel pilti, oraže, roosasid ja palju. 

17. okt P
Ma poleks seda uskunud, kui seda poleks juhtunud. Juhtus ja veel millise suurepärase ajastusega. Kuigi oli pähapäev, olime suht ära puhanud ja ootasime võimalust tegutsemiseks. Hommikupoole käisin pilguga ringi ja otsisin sobivat tegevust, aga suur osa neist eeldas pikkade tööriiete selgaajamist, mis suure soojaga üsna piinarikas oleks olnud. Jäävad need mõneks jahedamaks varahommikuks, kui pole niipalju turiste. Pärastlõuna paiku tulid uued turistid ja siis sai kiirelt igasugu asju tehtud: elektrit näpitud, voodi põhjalippe saetud, liblikalõkse parandatud ja paigaldatud. Lahe oli üle pika aja jälle tööd teha. Turistideks on sakslased, kes on siin juba kolmandat korda. Õhtul olid askeldamised elektriga ja F on toretobedalt optimistlik tühjade akude energiasisalduse hindamisel hommikuni aga tegelikult jätkus vast pooleks tunniks. Õhtu oli küünlavalgel, ilm oli veidi tuuline ja tuld tuli tihti uuesti süüdata.

18. okt E
Tegemiste poolest rahuldav päev. Elektrisüsteem tahtis mitmete pistikute vahetamist, vesi vajas korduvat pumpamist ja leidsin ka kohutava elektriühenduse. Pesumaja kõrvalt mudast paistsid ühed juhtmed, mis ma sealt välja kookisin. Paistsid kahtlased ja õigusega - vool oli täitsa sees. [PILT- tuleb] Isikliku eksistensiaalse mõtlemise koha pealt oli päev mitterahuldav. Piinan end mõnikord Suurte küsimustega, mida tegelt ei ole vaja, sest homne tuleb ka ilma nende vastusteta. Noh, kuidagi moodi ikka. Üritan mitte vahtida seda, mis pole minu jaoks. Ma ei tohi oma mõtetutel metsalise mõtetel lasta häirida suhteid oma kaaslastega. Üritan oma mõtteid panna paberile "läbi liilede", sest kardan, et puhas materjal oleks kohati valesti mõistetav ja mahult hoomamatu. Torkasin end kogemata kruvikaga, kui üritasin roostes ja korra ülekuumenenud elektrikontakti lahti keerata. Väga ebameeldiv on olla pooleteistkäeline, aga juba paraneb. 

19. okt T
Tänase päeva nael oli see kui sain tunnikese matseetega võsa peksta ja hakeldada. Mis teha, kui on vaja tegevust ja veidi füüsilist koormust, muidu hakkab aju rumalusi mõtlema. Saab nüüd papaiapuu alla minna. Ülejäänud pisemaid tegevusi tegin aeglaselt, et oleks rohkem aega täidetud neid tegevusi tehes. Lugesin Oti blogi veidi. Tundub, et tal alguses vaba aega ei olnud. Ilm on siesta ajal palav +33 ja natuke veel. Miks küll mõistus ahvatleb teoreetiliselt ja praktiliselt võimatuga? Hommikul leidsin pesumaja kapist oppossumi. Päeval ta kapist välja ei tulnud. Tuleb vast öösel - ööloom ikkagi ju. Liiki ei suutnud olemasolevate teatmeteostega määrata. [PILT- tuleb] 

20. okt K
Rohisin matseetega tunnikese. Palav hakkas ja hommikune päike tegi natuke liiga. Tegevusetus võimaldab tekkida mõtetel, mis pole lihtsalt rumalad vaid mida võib liigitada põhimõttelt inimväärikust riivavaiks. Pöörasin pilgu vähem segadusse ajavale ja vahtisin lakke, kus veidi aja pärast märkasin üht tolmust ämblikuvõrku ja tuli tahtmine koristada. Ainult mina ise tean, kui kaua ma koristanud pole, aga kui kaua, seda täpselt enam ei mäleta. Lisaks naelutasin voodilaudu üksteise külge. On ütlemine:"Kui töötab, siis ei ole vaja näppida. Hea ütelus. Nüüd üks voodinurk nagiseb vähe, kui külge keeran, enne oli hääletu. Ühel siin on "pasun" häälest ära ja umbes. Loodan, et ei olda pikalt tõbine. 

21. okt N
Päev nagu päev ikka. Hommikul panin tanksaapad jalga ja haarasin matseete, et hoovi kõrval istanduses vähe rohida. Ilm oli hea - veidi pilvine ja tuuline. Eile hommikul sai natuke liiga palju päikest. Lõuna ajal pesin kapi kardinaid ja pärastlõunal laisklesin palavuse käes. Kui hakkasid tekkima pikemad varjud, läksin prügi korjama - ajalugu, mis "jutustab" siinolnutest ja nende kommetest. Enne pimedat käisin jooksmas ja üritasin veidi trenni teha. Päev muutus keeruliseks õhtul, kui üritasin midagi paberile panna. Mitte tegevuse osa polnud komplitseeritud, see on lihtne loetelu, vaid mõtete, mis tegevuste vahel pähe kippusid tulema, kirjapanek oli paras pähkel. Kas neid kirja panna? Kuidas sõnastada, et neil oleks mõte ja loetav sisu? Oh-jah. Et neid mõtteid teostada oleks vaja leida mõttekaaslane/kaaslased. Kuid teemmat ja taustsüsteemi arvesse võttes on tulemi saavutamine hetkel pärsitud. Saaks need mõtted lihtsalt sahtlisse panna ja neid sinna mitte liiga kauaks unustada. Nüüd mõne ööpäeva jooksul ei lähegi päris pimedaks - on Kuu. 

15, 16 sept "Turismindus"
Kolmapäeva hommik oli varajane, lendasime välja poole kaheksast. Sarnaselt eelmisele päevale ootas meid vesi aga selle vahega, et seekord oli meil mootor ka. Tegime linnuvaatlust Kaw [ko] soos/jõel. Palju vett, muda, õõtsikut, linde ja muku-muku taime. Kahe tunniga nägime ära põhilised linnud. Ehk sain midagi pildile ka aga ma pole veel teravaid udustest sorteerinud (ja seda juba tükk aega). Alates ennelõunast alustasime siestaga ja ootasime temperatuuri alanemist. Siis tuli F ja toimus kiire plaanide tegemine ja väike ümbertegemine. Kolisime eestlastega mõneks päevaks, täpsemini ööks, Matoury'sse, sest päeval oleme kuskil mujal ja teeme turiste. Neljapäeva hommikul startisime veidi peale kuut ja sattusime kohe liiklusummikusse, korraks. Sõitsime nii kaugele põhja poole kui sai - St Louren du Moroni'sse. See oli vana prantsuse vanglalinn, mis valmistas väga meeldiva üllatuse: ilusad hooned, puhas linn ja üldse meeldiv õhkkond. Teepeal sinna külastasime üht loodusrada Ahvide mäel, kus Kati sandaal korraks töölepingu jälle lõpetas ja me ülejäänud kolm peaaegu maole peale astusime. Rajal liikudes märkas meist viimane, et olime rajal ennast peitnud maost üle astunud. Tegime pilti, kaugelt, sest tegemist oli arvatavasti ühe tavalisema ja ohtlikuma maoga, ühe bothrops'iga. Järgmise kilomeetri või nii tegime rahuliku ja korralikult rada seirates aga siis tuli mul jälle tahtmine sisalikke torkida. Tagasitee St Lourren'ist valisime veidi teise ja tegime vaatluspeatuse puukujude müügionnides.

17. sept. reede
Alustasime vara, kuid jäime enne Cayenne'i siiski korralikult ummikusse. Sõitsime Korou'sse ja kui kord sadamasse saime, leidsime kiirelt üles õige inimese, et öelda, et oleme nüüd kohal. Pesime jalad ja astusime paljaljalu alusele, mis meid üle mere Salut saartele kandis - katamaraan La Hulotte. Ilm oli pea tuuletu ja meri rahulik. Päike siras idataevas ja ronis järjest kõrgemale. Paljud nautisid päikesevanne, mõned õnnetumad, kes paar päev tagasi "veidi" kõrvetada said, pidid aga rohkem varju hoidma või riideid seljas hoidma, mina nende hulgas. Saarte vahel tegime tiiru ja siis lasti meid Kuningasaarele jalutama. Rohkelt palme, kookospähkleid, aguutisid ja "ohu" eest hoiatavaid silte. Jalutasime, vaatasime, tegime pilti ja lõunaks istusime rannaääres kividel palmide all ja sõime head paemat. Proovisime osaliselt ka vee soolasuse ja märguse astet. Oli mõnusalt soe ja vett kulus palju, mida me õnneks rohkelt kaasa tõime. Pärastlõunal viidi meid teise saare peale, kus poole tunnikesega saime tiiru ümber saare vantsida. Päris vangikongidesse ei pääsenudki, sest tee oli tõkestatud ja sildistatud. Ehk on mingid suuremad korrastustööd ja kunagi tulevikus. Tagasi mandrile minnes oli väsimus parasjagu suur.

18. sept L
Alustasime seekord veidi hiljem kui tavaliselt, sest erilist kiiret kuskile ei olnud. Kui kõik olid enamvähem ärkvel, tegime tiiru pagariärisse ja tõime värskeid saiakesi hommikusöögiks. Käisime linnapeal, turul ja shoppasime. Saime igasugu vajalikke riideesemeid, postmarke ja kaarte ning mis kõige olulisem, hamakid. Kui ma ükskord kodupoole lendan, võib minugi seljakotis sihuke pesitseda. Ma kaalun seda asja veel natuke. Sõime lõunaks kalapalle ja gujaavimahla. Pildistasime vanas sadamas iibiseid ja krabisid. Käisime ka rannas, kus vesi on endiselt pettumustvalmistavalt soolane. Seekord oli veidi laineid ka, mis vahel jalust võtsid ja veidi aega mööda liivast randa rullisid(nagu liivapaber). Mul pole elu sees nii palju liiva püksis olnud. Enne pimedat võtsime ette jalutuskäigu Rorota mäel ja vahtisime laisikuid. Sel rajal oli ka lähikokkupuude maoga, kahjuks mitte mul isiklikult. Mina ehmatasin selle peale, et tüdrukud kiljuma pistsid, Jaanika ja Kati ehmatasid selle peale, et nägid mingit madu Hanna jala juures. Ja Hanna ehmatas selle peale, kui Jaanika ja Kati kiljuma pistsid kui ta parasjagu mao otsa koperdas. Vaene madu, teda ehmatasime me kõik.

19. sept P Cacao ja loomaaed
Kuna kirjutan seda siin väga palju aega hiljem, on palju teksti puudu. Hommikul mitte väga vara istusime taas koduseks saanud rendiautosse ja kimasime Cacao poole. Mina püüdsin kaassõitjana mitte autot juhtida. Jälle need vaated, seekord ka natuke kaamerasilma läbi jäädvustatud. Jalutasime tiiru hommikuse küla peal, piilusime kirikusse, külastasime putukamuuseumi, shoppasime turul, sõime ohtralt head suppi ning shoppasime veel. Ostsime kaasa ka lõunaks ja õhtusöögiks ühteist head ja paremat - ananassirõngad tainas ja kookoserullid. Loomaaias oli nagu loomaaias ikka, vahva. Sai pikalt vaadeldud loomi, keda looduses vahel harva näha saab. Muidugi olid nad metsikutest erinevad oma punnis kõhu ja kartmatu loomu poolest. Vaid jaaguari ja kaksvarvaslaisikut ei näinud, olid teised kuskil varjulises kohas peidus. Õhtul jätsime rendiauto linna firma värava ette ja kihutasime(ei ole hea sõna) koju.

20. sept E
Hommikul peale õnnesoovimist sünnipäevaks ja hommikusööki võtsime Dantel'iga ühe aia maha ja "rohisime veidike aeda - Dantel trimmeriga maas oleva ja mina noaga põõsaste küljes roniva. Pingutasin vist veidike üle, sest lõpetasin alles poole kahest. Lühike siesta ja siis poodi ning lapsele kooli järgi. Kui tagasi jõudsin oli kook juba valmis. Panin vahetult enne lahkumist kaamera filmima, niiet nägin samuti 16-st esimest koogivalmistamise minutit. Õhtul pidu - sõime kartulisalatit ja kooki ning pärast jätkasime rummijoogi ja lauamänguga.

21. sept T Trennipäev
Nagu eelmisel õhtul kokku lepiti, läksid tüdrukud Dantel'iga "lilli" korjama aga mina jäin kodus toimetama. Ma väga palju ei teinud, sest neiud jõudsid peagi tagasi ja mul oli väike kohustus teha filmike. Neiud jäid rahule. Õhtul tegime trenni ühe mulle ostetud müslipaki sees olnud reklaamtreeningvideo järgi. Katil oli teine sarnane veel, mõlemad tegime läbi. Üks oli aeroobikasarnane st. paljupalju kordusi ja teine oli jooga-pilatese moodi. Naha sai selle tunnikese jooksul soojaks ja põranda higistasin ka täis. Õhtul toimus veel ajugümnastika ja tegime matemaatika- ja loogikaülesandeid.

22. sept K
Hommikul ärkasin tüdrukute jutu peale. Sõime ühtteist ja varakult veidi peale seitset kihutasid neiud jalutama. Ma otsustasin olla täna mitteproduktiivne ja liitusin nendega. Seekord oli plaanis Patava jõe kärestikud: turnisime kividel ja solberdasime vees. Vett oli vähe ja pea igalt poolt sai läbi. Tore oli. Peale seda tegime tiiru Coq de roche'i pesitsuspaika suure koopa juures. On teised sellised rästasuurused värvulised, isased erkoransid ja emased pruunikirjud. Kui tagasi jõudsime oli siesta-aeg. Kati valmistas palju Cous-cous'i aedvilja-kana kastmega ja Uchi tõi riisi ning oahautist. Kõige tipuks veel mahlajäätist. Peale seda tegin vist võikese uinaku, ise seda ei mäleta aga olin seda teinud väga imelikus poosis ja olin seejuures ka armas välja näinud. Õhtupoolikul pesin ära(solberdasin leiges seebivees) suure hunniku musti riideid, Uchi aitas ka nõuga.

23. sept N
Algas sügis. Viisin neiud ära metsa, ise tulin tagasi. "Rohisime" Dantel'iga veidi ja läksime linna. Pidime aknaid lahti hoidma, et mitte sisse hingata bensiiniaure, mis tagaistmetel paiknevaist generaatoreist hõngus. Korjasime koolist peale Cyril'i ja tegime kiire peatuse poes. Tagasi kodus katsetasid ja degusteerisid neiud kuskuse pannkooke kõige hea ja parema ning mõeldamatute koogikatete ja nende kombinatsioonidega. Õhtul luges Hanna ette harivaid peatukke elust ja olust ehk siis loomadest ja turismindusest. Ka täna suutsin magada väga erinevates poosides erinevate kohtade peal.

24. sept R
Tüdrukud läksid jalutama. ma ravisin veidi trimmerit (toruteibiga, jälle), lühendasin muru ja kogemata ka ühe väikese maokese. [pilt] Veidi õõvastust tekitas asjaolu, et selle koha pealt olin eelmisel õhtul ja nüüd hommikul mitu korda varbavaheplätudega läbi jalutanud. Kati rahustas sellega, et maod on ka liikuvad. Hiljem tegelesid maoga kanad, kes said mõnusa lõunaoote. Niitsin veel, on nii palav, et kaitseprillide sisse koguneb higi ja vaade on selline, nagu oleks akvaariumis liiga vähe vett. Siesta, kastsin taimi ja õhtu jälle käes. Vaatasime veel üht toredat plastiliinifilmi ja hanna luges unejutuks ohtlike ämblike kohta. Pean täiendama oma õhtust rutiini, enne magamaminekut - tuleb otsida igasugu loomakesi, et nad mind ebameeldivalt häirima/ohustama ei hakaks. Kuigi seni on selliseid veidi ebameeldivaid kogemusi olnud vaid mõned: konn, kes saapasse ronis ja paar tirtsu, kes kuivavaisse pükstesse olid peitunud ning sealt ehmatusega lahkunud, kui pükse jalga hakkasin ajasin. Ja ma ei näinud täna õhtul kolme madu, vaid kahte oksa ja elektrijuhet - paranoia-paranoia. Täis sai ka nädal päikesekoorumist.

25. sept L
Läksime linna peale, varakult ja viisime Uchi ka linna. Kuna mind oli varem informeeritud, et tal võib autos kergesti halb hakata, sõitsin väga rahulikult(loe: liiga aeglaselt). See mulle veidi raske tegevus. Shoppasime poodides ja turul ja siis veel natuke poodides. Mina leidsin poest kutsikaid, võtsin neli, mootorsaele. Vaatasime vanalt sadamakailt punaseid iibiseid ja muid elukaid. Kuna kätte hakkas jõudma suur palavus, põgenesime kontorisse, kus päevasel ajal on tavaliselt kümme kraadi jahedam, kui väljas. Mulle teeb kiire temperatuurivahetus ja kontrollitud liiga külm "kliima" liiga, tunnen seda näiteks peale autosõitu oma "kangekaelsusega. Pärastlõunal kui temperatuur hakkas langema läksime jalutama Matoury Suurele Mäele. Mõnus jalutuskäik toreda seltskonnaga. Tagasi koju jõudsime õhtul pimedas, sõime, Hanna luges veel seda poeetilises prantsuse keeles mürgiste elukate "õudsat" raamatut ning jõime ära väikese pudeli maapähkli punši. Toimub ka eksperiment, et kas minu "kangekaelsus" mitte ole põhjustatud imelikes asendites tukkumisest. Hommikul saame teada, kas normaalasendis magamine välistab valu tekkimise kaelapiirkonnda. Eks seda näha(tunda) saa.

26. sept P Suur jalutuskäik
Alustasime kaheksast ja tagasi jõudsime veidi enne nelja. Ilm oli veidi pilves ja mõnusalt jahe. Paha ainult, et päikesepaneelid akusid piisavalt ei laadinud ning õhtul olime sunnitud generaatorit uristama. Sõime tõhusa õhtusöögi, Hanna luges ette viimased peatükid Guiana mürgiste olendite raamatust ja vaatasime filmi "Idiocracy". Läbi hoovi ja läbi ühe maja liikusid sipelgad. Nende endi pärast loodan, et nad on vaid läbirändel.

27. sept E
Ärkasin tavatult vara, nii nagu oli plaanitud. Neiud olid aga veelgi varasemad, nagu plaanitud ja seadsid endid varahommikusele jalutuskäigule. Mul aga õnnestus pikkalt uimerdada ja mitte asjalik olla. Trimmerdasin väheke "muru" - sipelgad väädid, herilased ja kümnest talumatu palavus. Neidudel oli selleks ajaks käsil viimane pakkimine enne kojulendu. Pealelõunal jätsime hüvasti ja Kati viis meie rändusrid lennujaama. Täna sadas lõuna ajal 10 mm. Nokkisin veidi juhtmeid ja valmistume kümnepäevaseks valguspüügimaratoniks kolme komplektiga.

28, 29, 30. sept T-N
Emotsioon läheb ajaga kaduma. Vat mis juhtub, kui kohe kirja ei pane, ja lugejail jääb see lihtsalt saamata. Teisipäeval korjasime ära viimase võimaliku Cestrumi koduümbert. 25 kilo värskeid lehti kuivas mingiks viieks kiloks. Nägime ka üht madu - oli teine pisike aga vist ohtlik. Ei saa mina aru, mis neist nii väga karta. Kati muretseb seetõttu minu pärast. Õhtupoole kerisin istandusest vääte kokku ja asetasin neid päikese kätte surema. Ilmad on päevasel ajal jube palavad. Kolmapäeval käisime Danteliga linnas elektrimasinat ära toomas ja käisin ka P.Guiana kõige rikkama inimese äris, kus eesruumis müüdi mersusi ja tagapool mootorsaage, võsalõikureid ja varuosi. Neljapäeval niitsin veidi murulaadset asja, nokkisin juhtmeid ja pärastlõunal läksin peremehele lennujaama vastu. Levisid ka kuuldused uuest potensiaalsest eestlasest siinkandis.

1.okt R
Kiire ja tegus päev oli. Öö tuleb ka aga mitte nii kiire ja tegus. Ehitasime "majakese" ja remontisime kahte. Näppisin veel veidi juhtmeid ja tassisin mulda.

2. okt L
Ma ei austa nädalavahetusi. Ehk ma teen tööd ka nädalavahetusel, kui tahan. Eilne öö lõppes äkitse varakult - panime pirnid potti ja pugesime võrkkiike. Aga hommikul, juba varakult leidsin end askeldamas. Mõnus oli, sinnamaani kuni palavaks läks (kl 10). Juhtmed, muld, riknenud banaanid, nööriheted ja liblikalõksud. Jõin päeva jooksul üle seitsme liitri vedelikke. Milline lihtne asi nagu putukas suudab inimesed rõõmsaks ja elavaks teha ning missuguse hea tunde see minus tekitas, sest sain sellele kaasa aidata.

3, 4. okt P,E
Pühapäeval käisime hommikul Matoury's turul ja netis. Olime suht magamata ja üsna kapsad. Midagi on minuga lahti, sest netis tuhnides tekkis mitu korda hetk, et mis ma nüüd teen, kui kõik sai vaadatud. Esmaspäeva magasin maha, sest putukapüük kestis varaste hommikutundideni. Ärkasin selle peale, et ole talumatult palav. Üritasin miskit hommikusööki teha ja süüa aga oli talumatult palav. Ühesõnaga kõik tegevused venisid ja oli talumatult palav. Varjus 34 kraadi ja tuulevaikne. Nokkisin juhtmeid ja pusisin ühe generaatori kallal väheke. Õhtusöök koosnes riisist ja hakklihamunakastmest. Üks liiga mage, teine liiga soolane, koos täpselt paras. Enne pimedat panime valguslõksud üles ja valvasime neid mingites uneolekutes ja veidi imelik mõelda, mis asendeis ja kohtades. Öösel toimusid valguslõksudevahelised vastastikused külastusvisiidid ja kuna rahvast oli palju, siis sai päris mitu korda ringi sõidetud. Siis läks Kati korra lokaalselt suuremaks, kui ta nahk normaalselt võimaldaks - sai herilaselt sutsaka. Aga see läks peale medikamentide ja vanade "rahvatarkuste" rakendamist paremaks. Hommikul, kui valgeks hakkas minema ja puhtalt uute linade vahele pugesin, oli uni äraütlemata mõnus, mis sest et ainult poolteist tundi.

5. okt T
Minu esimene kord panna liblikalõksudesse banaane. Kõigepealt vaatad kaarti, siis metsa alla, paned need kaks omavahel kokku ja "leiadki" lõksu. Avad kotikese, samal ajal mitte väga kõvasti sisse hingates ja valid ühe sobiva ehk võtad esimese ettejuhtuva, sest nad kõik on jõudnud sobivasse valmidusastmesse. Asetad ligase banaani lõksu sisse taldikule või karpi ja mäkerdad näppudega seda sinna laiali. Selleks hetkeks on su käed "mõnusalt" kleepuvad ja kõige muu katsumine on tugevalt vastunäidustatud. Õlle ja banaani või rummi-suhkruvee kokteil pidavat ka suurepäraselt töötama. Ülejäänud päeva sõin ja puhkasin ning õhtul tõmbasime valgustatud lina liblikate jaoks uuesti välja.

6. okt K
Sel öösel sain peaaegu et korralikult magada ja seda suuresti horisontaalasendis. Anti esimene "tip" ja seda suuresti midagi tegemata. Hommikul tegin väga varase jalutuskäigu ja asetasin ka mõne banaani. Isegi õhtul, peale mitmeid erinevaid veeprotseduure on tunda banaanide "hõngu". Päeval puhkasin ja toitusin. Mul on tobe oskus segada magavaid inimesi. Neid EI TOHI segada. Katil läks vähe nihu, ei leidnud koobast üles aga õhtul tegime valguspüüki. Mitte väga kaua, ainult kahe-kolmeni.

7, 8. okt N-R
Ameerika külalised hakkasid sitsmenda hommikul vaikselt lahkumiseks ettevalmistusi tegema. Mina ei teinud seitsmendal suurt midagi: magasin ja sõin. Kui Frederic'ul tegemised korraks otsa said ja me ta kätte saime, (sest F on kui haruldane lind, keda harva vilksamisi näeb ja veel harvemini kinni püütud saab,) siis võtsime paberi nimekirjaga ja läksime ta jutule, et teada saada ja ära rääkida kõik meile oluline. Õhtul jutustasime putukaturistidega veiniklaasi taga paar tundi. Saavutasime üsna tobeda joobeastme. Reede, kaheksanda hommikul tegime ettevalmistusi pikaks internetiseansiks ja olime valmis turiste lennujaama viima. Seda viimast läks tegema Kati, kes soovis rohkelt pilte üles laadida. Mina jäin õhtut ootama, et saaksin ka linna minna. Korjasin kokku laenatud liblikalõksud ja tegin ülejäänud banaanijäänustest ja liblikatest tühjaks. Püstitasin arvatavasti uue isikliku rekordi hamakis lamamises. Prantsuse keeles liim on colle [kol] ja nael on clou [klu]. Õhtul tuli infot, et internetti hetkel ei ole aga võibolla homseks tuleb. Lamasin veel hamakis, sõime ameeriklaste kingitud väga hinnatud shokolaadi ja kuulasime head muusikat. Trükkisin veidi päevikut arvutisse. Järgmine nädal peaks olema suuresti puhkamiseks.

9, 10. okt L-P
Laupäeva hommikul varakult sättisime linna poole, mina, Kati Uchi ja DJ(Uchi mees). Hommikul F palus, et ma ühe juhtme teeks. Väikese viivitusega olimegi teel tsivilisatsiooni. Hüppasime läbi kontorist - oli nett. Kati seadis kiirelt arvuti pilte laadima ja mina pesu masinasse puhastuma. Kui Uchi koju sai olime vabad ja tegime tiiru turul. Väike hunnik puuvilju kotis, põgenesime keskpäeva kuumuse eest kontorisse. Meil oli plaan aga seda alles pärastlõunal, kui enam päike lagipähe ei paistnud. Läksime asutusse nimega Aquazonia. Vesi oli mittpettumustvalmistavalt mittesoolane ja mõnusalt jahe. Kes rohkem või vähem, kes rohkem horisontaalis, kes vertikaalis - basseinis oli tore ja veidi väsitav ka. Õhtul enne pimeda olime kultuursed ja käisime Kunstisaalis. Maja, millest tavaliselt möödudes oli näha, et on kinni oli täna avatud ja vaatasime üle kohalike kunstnike-fotograafide kätetöö. Kati nägi vist häid teoseid, minu silmis vist seda ilu nii palju ei leidunud. Internett, siis sügav uni, sest bassein võttis rohkelt jõuvarusid. Pühapäeva hommikul mikrolaineahjutoit ja veel internetti. Tagasiteel koju hüppasime läbi ka meie poest, et täiendada mede toidutagavara. Tagasijõudes teatas F, et laenas meilt juustu. Katil oli parem maitse kui mul, sest just tema viilutatud Mozzarella oli ohvriks langenud. Alustasin Liisa blogi lugemist. Sain endale ka uue mänguasja - vooluindikaator-kruvikeeraja. Tea, kas seda vaja läheb aga las laps mängib, vähemalt ei jonni. See kolm euri läks asjaette.

11-14. okt E-N
Oleme puhanud ja tegelenud rekreatiivsete ettevõtmistega. Päevas korra või paar olen teinud näpuliigutusi, mida saab liigitada ka töö alla. Esmaspäeval tegi Kati banaani-kohvi keeksi ja minu nõudmisel lisasime ka rosinaid. Väga pro kukkus välja. Teisipäeva hommikul toimus suurem rahvasteliikumine ja teepuhastus puudest kullakaevandusse, vist kaevurid ja politsei. Kati avastas ühe kana kes oli loojakarja läinud. Väliselt tal midagi viga ei olnud, vähemalt ei näinud midagi. Tegime põletusmatused. Pärastlõunal olin veidi pahas tujus. Olin enda tegemiste/olemiste/mõtlemiste pärast selline. Läksin end tühjaks jooksma aga kakskend minutit hiljem jõudsin rampväsinult ja hingetuna tagasi ning venitasin. Lugesin teiste siinolnute blogisid. Kolmapäeval käisime kordamööda Katiga turiste jalutamas. Neljapäeval otsisime kordamööda kadunud koobast ja lõuna ajal kottisime saepuru ja kanasitta ning tegime kanadele uue sisekujunduse.

Tegin vilmi

24, 25, 26 aug.
Nokkisime ikka desm'i. Kati polnud juba tükk aega parima tervise juures aga nüüd võttis palavik ta korraks jalust maha. Kolmapäeva hommikupoole sain kõne F'ilt. Otsas! rohkem desmoodiumi selleks korraks enam ei tule. Lõpetasime Dantel'iga viimase laari ja sõitsime külmhoonesse. Teepeal saime täiendavaid uudiseid: Frederic korraldas neljapäeva hommikuks konteineri laadimise. Viisin Dantel'i koju ja ise läksin internetti lugema ning pesu pesema. Teepeal hankisin ka ühe õiget värvi arbuusi ja koduteel proovisin selle hääletajate pealevõtmise ära. Inglise keelega saab siin hakkama küll. Neljapäeva varahommikul veidi liiga vara hakkasin Frigodomi poole liikuma. Alguses oli seal jahedas päris mõnus aga peale tunnikest ja 2,7 t külmunud desmoodiumikottide tarimist hakkas külm, eriti varvastel sandaalide sees. Vist sain veidi näpistada külma poolt. Kodus magasin mõnuga. Pärastlõunal tegime kanadele uue sisekujunduse, st panime uue saepuru. Õhtul pügasin heinamaad murulaadsemaks aga palju ei saanud seda teha, ainult kaks paagitäit kuni kodumailt kaasatoodud kutsikas töölepingu lõpetas ja katki läks. Sõin arbuusi ja magasin veel mõne tunni.

27, 28, 29 aug.
Puhkus: söömine magamine, näksimine, logelemine jne erinevates kombinatsioonides. Reedel tegin veits tööd kah. Peatasin trimmeri kütesepaagis lekke ja pügasin veel mõnr tunni heina. F jõudis ka tagasi. Praegusel jõudehetkel on aju ka veidike tööle hakanud ja pähe tuleb igasugu ilusaid ja keerulisi mõtteid. F tõi vihmamõõdiku aga kahjuks/õnneks on viimase ööpäeva jooksul vaid korra tibutanud. Üldse on peaaegu kuiv ja päike paistab ka. Seda viimast sain muruniitmise käigus rohkelt tunda. Ja herilased on siiski veidi ebameeldivad, seda nii 48 tunni juuksul.

30 aug. Mitte-koolipäev.
Ärkasin täna varakult, viie paiku ja siis magasin veel pea poole kaheksani. Niipalju siis mu varajasest hommikust. Ei saa ma üle hämmastusest - siin kasvab kõik väga aeglaselt. Enne mind niideti "muru" / tehti heina / tõrjuti võsa kolm kuud tagasi. Eestis oleks kolme kuu jooksul kasvanud asjale pea et mootorsaagi vaja, siin kõige hullema koha peal on pea põlveni kõrrelaadne asi. Muru siin väga ei ole.
Mõtlemine väsinud peaga on suht masendav. Jätsin pooleli. Lisaks on pähe tulnud rännumõtted. Peale aastakest siin peaks mul Austraalia piletite jaoks piisavalt resursse olema. Või korjaks veidi viinamarju prantsusmaal või õunu iirimaal. Viimased on vähe kahtlased, sest ma ei ole väga kiire korjaja. Nädalavahetusel sõin ära poole nädalaks mõeldud toidust. Lihtsalt niisama passides oli kogu aeg vajadus midagi süüa.

31 aug.
Täna oli tore päev. Sai nagu liivakastis mängitud. Kühveldasin mulda istutuskottidesse kuhu pärast torkasime cestrumipulga ja vihmutasime kogu kupatust. Enne istutamist käisime muidugi korjamas ka. Kolmkümmend kilo lehti kuivas mingiks 7-ks ja seda vaid kuue tunnikesega. Istikuid sai veidi üle saja. Ja kanad haistavad toitu kaugele, eriti kui nad veidi näljas on ning joogipange oskavad nad ka mult väga osavalt ära võtta. Sain täna "ametirõivaid" - riidekapi ülemisel riiulil oli kotitäis esemeid eelmistest tegelastest, mis nüüd minu kanda on.

1,2,3 sept.
Ilmad on siin väga soojad. Keskpäeval varjus 33-34 ja kõigele tipuks olla siin mäeotsas üsna jahe. Ometi kannan ma pikki pükse, pikka särki, pusa ja salli - olen haige. On palavik, ainult alguses ei saanud ma aru, kas mul on palav või külm ning oli raske hingata. Esimesel jätkasime korjamist ja istutamist. Teisel ainult korjasime ja lõunast hakkas ebamugav olla ja õhtul tunnistasin end haigeks. Kolmandal mõõtsime esimese vihma - 7mm. Jõhker väsimus on, iga natukese aja takka peab puhkama.

4. sept
Juba nagu inimese tunne on aga ikka väga ära väsitas see haige olemine. Hommikul ei kannatanud enam lamamist välja, tuli teistes asendites puhata. Täna sadas jälle ja oli selgelt näha, et olemasolev vihmamõõdik on liiga väike.

5 sept.
Ma tulin mõtlema. Aga nagu ma ennist juba teada sain on liiga palju mõtlemine kahjulik. Ei tohiks haarata igast esimesest õlekõrrest, et end päästa. Võib pihud lõhki tõmmata või katkeda. Ometi haarasin ma ühest kinni, ei tea mitmes see oli. Ei pidanud selle üle arvet. Kindlasti ei tundnud kõiki õlekõrsi äragi.
Suure skeptitsismiga alustasin ühe raamatu lugemist, mida olin siinoleku ajal paar korda vaadanud ja siis tagasi pannud. Esimesed 34 lehekülge on olnud mõtlemisest ja olemisest.
Muidu puhkepäev nagu pühapäev olema peab. Kummitab Mr. Lawrence'i lugu "Can we choose the..." Mõista mõista: Kui kõnnivad on rohelised, kui lendavad on kollased - lendavad valgusfoorid? See oli ka minu üks pakkumisi aga siiski mitte. [pilt tuleb]

6. sept.
Olin ikka veel haige ja puhkasin. Paracetamol võttis lamamisest tekkinud valu ja sain magada. Minuni jõudsid ka päringud kaugelt maalt mu käekäigu kohta. Meeldiv. Aga pole vaja muretseda, ma suur mees ja saan endaga hästi hakkama. Siinne interneti sattumise tõenäosus ja minu blogistamise komme on mõlemad naeruväärselt haledad. Vabandan natuke.

7. sept.
Niitsin "muru", pärastlõunal katkusin vääte välja ja vabastasin aafrikataimi neist. Kati algatusel võtsime mõned papaiad puu otsast alla. Ühest sõime umbes poole ära ka. Elektroonika tõrgub siinses niiskes kliimas - pleier teeb lollusi. Noo kuivatame väheke miskitmoodi ja küll hiljem näeb, mis nägu ta on. Ja kana nokkis mu varvast.

8,9,10,11 sept.
Üldiselt on suur külalisteootus. Hommikuti trimmerdan paar tunnikest kuni palavaks läheb. Üheksandal viibisin suurema osa ajast üksinda laagrit valvates. Veerand päeva sadas või tibutas nii et suurtest päikesevanni plaanidest ei tulnud midagi välja. Õhtul jõudsid Hanna ja Jaanika. Vesteldi pikalt maast ja ilmast ning prooviti hamaki(võrkkiige) mõnusid. Kümnenda ehk reede pärastlõunal taastasime ühe varjualuse, et saaks valguspüügi ajal kuivemas kohas viibida, kui peaks sadama. Kuivaperioodil on see suuresti vähetõenäoline. Laupäeva hommikul läksid tüdrukud jalutama, ise jäin ootama täpsemaid juhiseid saabuvate turistide äratoomiseks. Lõuna paiku saime nad lennujaamast kätte ja tõime koju. Pärastlõunad on palavad, peaaegu talumatult kuumad, silmnägemine törgub tunnistamast neid numbreid, mis termomeeter varjus näitab. Pigem meenutavad need numbrid kellegi kinganumbreid kui temperatuuri. 35+

12. sept.
Tegime turutuuri ja tõime ka suure peotäie postkaarte. Interneedus on ka täitsa olemas ja sai ka blogi riputatud. Eestis hakkab sügis vaikselt peale trügima. Kaks päeva on olnud sademeteta. Peab mainima, et mul on kõvasti vedanud, et saan sellist seltskonda nautida. Toitumine on muutunud suurejoonelisemaks, alates sellest, et kohati teeme sooja toitu, teiseks kirjeldamatult head puuviljad ning jättes mõned punktid vahele kõige lõpuks kohalik jäätisevalik. Proovisin täna rohelise pipra jäätist. Magus, külm, külm, kerge pipra/paprika maitse, mõnus, hea, siis soojalt magus, kergelt piprane ja lõpuks tahtmine tuld pursata, pikalt. Moosid on olulised. Banaan-rummimoos kollase saiaga on võrratu. Kondenspiim on oluline, eriti Mariapole toodang. Tõstatasin küsimuse, kas rumm oleks kondenspiimaga hea. Ilmselt oleks ja kui neid eraldi või ka vaheldumisi tarbida oleks need ikka head.

13, 14. sept.
Esmaspäeva hommik oli tasane. Kui ärkasin oli juba suur valge ja Kati oli juba tegutsemas ja me urust välja lennanud. Hanna ärkas minu ja Jaanika kohmitsemise peale võrkkiiges ja kiitis head und. Umbes hommikusöögi paiku ilmus Kati linnast tagasi. Üldiselt rahulolevana, kuid siiski väikese kriitikaga. F'i poolt välja valitud rendiauto olla hea aga liiga madala põhjaga. Läksime veidi jalutama, ajasin võrguga liblikaid taga ja ootasime kuni oks-madu üle tee kõikus. Liikus teine kui raagritsikas tuule käes ja oli teine selline pliiatsijämedune ning veidi alla meetri pikk. Minu fotokas oli kodus niiet tuleb vaadata teiste pilte. Ja vat nüüd ei tea ma isegi, kumb on raskem, kas mäest alla minek või vastupidine tegevus. Hinnang, iseenda antud, mu füüsilisele vastupidavusele on pehmelt öeldes hävitav. Pole seda võhma kuskil enam. On hea meel, et saan viibida sellises vahvas seltskonnas, kuid peab mainima, et nii ilusate naiste seltsis on kohati raske. Üritan siiski olla viisakas. Teisipäeva varahommikul veeretasime me käsutuses olevad rendirattad koos rendiautoga Roura'sse ja vahetasime kindla maismaa millegi vesisema vastu: läksime kanuutama. Vägev oli - rohkelt vesivõsa(mangroovi), juurikaid ja muda. Algus oli lihtne, tõus vähendas oja voolukiirust tunduvalt. Ennelõunat sai võetud kitsas ja veidi vooluline osa ja järved. Nägin ka mingit osa saarmast, keda Kati ja Jaanika põhjalikumalt silmasid. Lõuna toimus järvel hulpides. Ka tagasitee algus oli kiire kitsas ja vooluline. Lõpp venis vähe, alguses seepärast, et lasime end voolul lihtsalt kanda ja päris lõpus oli istumine "vannis" üsna tüütult piinav. Tagasi kindla maa peale jõudes seisime ja tilkusime veidi. Küll oli hää tunne. Kodus sõime Kati küpsetatud banaani-kookosekooki ja lisasime sellele jäätist. Mmm... Tegin Katile suure pai, pikki karva ja pestud kätega. Suur aitäh! Hetkel on käsil valguspüük. Neljas ja viimane mõneks ajaks. Eelmised kolm olid üleootuste lühikesed, lõppesid 10-12 vahel. Iga õhtu on nähtud suurt mardikat(Megazoma), täna veel mitte aga küll jõuab. Ja liblikad on ikka ülemõistuse suured (Morpho hecuba) ning nad lihtsalt heljuvad, teevad paar tiivalööki ja heljuvad edasi. Neid on teepeal jalutades hea märgata varju järgi teepeal, samal ajal madusi otsides. Vaatamata Kati manitsustele pole ma siiani hakanud aru saama, et siin on loodus kohati ohtlik. Aga ma püüan mitte torkida iga madu, keda näen ja mitte järgi joosta igale liblikale, kes teepealt metsavahele keerab. Piisab, kui ma seda iga teisega teen.

Pole tükk aega miskit kirjatükki ilmutanud. Nüüd korvan oma puudujäägi ja üle pika aja saab mitte nii pikka aega miskit lugeda.

06 07 08 09 aug
Pean tegelema rohkem rekreatiivsete tegevustega, nagu näiteks kirjutamine. Kas töötegemise või sellest tuleneva väsimuse tõttu olen kukkunud magama ilma pliiatsit kätte võtmata. Häbi mulle ja kurb, sest hiljem pea ei mäleta kõiki kirjapanemist vajavaid insidente.
Reede hommikul oli varjualuse all üle 600kg desm'i. Kella üheks saime 14 kotti ja 266kg. Kella neljaks pidime olema frigodomis - on reede ju. F läks puhkama. Seoses sellega sain ombes 2000 nipukat(nylon cable tie) ja oma elu kõige kogukama sularahahunniku. Muidugi ka kohustusi ja vastutust. Peale frigodomi veetsime aega internetis. Õhtul oli tarvis pead tuulutada - jalutasime linnapeal, suht sihitult ja suurem jaolt sõnatult. See jalutuskäik vist täitis oma eesmärgi. Lisaks sellele leidsime me ühe pangaautomaadi, mis meie eesti pankade kaarte edukalt eurodeks teeb (PILT-tuleb). Samuti seati üks eesmärk laupäevaks. Minuni jõudsid kuumad uudised veel kuumemalt Eestimaalt, et minu kirjutis läheb trükki. Küll väga väikeses tiraašis aga siiski. Uhke tunne. Õhtune uinumine toimus pea silmapilkselt. Hommikuks üks bagette Camamberte'i juustuga (hirmkallis 60€/kg) ja mõni hetk hiljem käisime mööda poode. Jalutasin rahuliku tundega ühest riidepoest teise, sest ma ei pidanud endale midagi ostma. Prooviti kleite ja muid riideid. Üks ütlemata kena osutus valituks. Turult tõin kollase arbuusi. Koputades kajab kui vett täis kummipall. Ma pole kunagi varem midagi seesugust kohanud. Kirjutamise hetkel seisab ta laual ja ootab oma hetke. Poodlesime nädalaks, et oleks mida näksida, kui isu tuleb. Laupäeva õhtut sisustas desm, ka pühapäeva sisustas desm. Esmaspäeva lõunaks ajasime sorditud ja pestud desm'i kotti ja mõneks tunniks oli plats tühi. Pärastlõunal läksime Polonia'ga Cacao'sse. Teepeal rääkisime, kuidas üks ja teine siia sattus. Tagasiteel sain väikese keeleõppetunni, nüüd teoreetiliselt oskan ma numbreid ja nädalapäevi, praktikas pean neid kordama ja harjutama enne kui selgeks saab. Väikese eestikeele tunni sai ka minu prantsusekeele õpetaja. Ja Polonia on pärit samast riigist kust Shakira'gi. Tagasi laagris tegelesin raamatupidamiskohustusega. Veidi ebameeldiv kohustus lugeda teise raha. Vist ka Katile. Mulle tundub ja vist ka katile endale, et tema võimekust alahinnatakse ja mina uue tulijana olen üle võtnud juhtivama positsiooni. See sõnastus hästi ei sobi aga ma ei oska seda lühidalt paremini seletada. Siiski loodan et mu oletus/kartus/arvamus paika ei pea. Inimese lugemine võib olla keeruline kui ta on väga ainulaadne. Küsisin selguse saamiseks, kuid ei osanud ka vastust tõlgendada. Võibolla. Eks aeg näita, mis saab.
Pean tegelema ka endaga. Mis saab pärast baka kaitsmist? Jätkan õpinguid sarnasel alal või hoopis õpin midagi täiesti muud? Ameti? Hakkan tööinimeseks? Ei, täiskohaga töö ei jäta vist piisavalt vabadust? See on lihtsalt hetke arvamus ja võib olla ka väärarvamus. Kreemitan käsi - see desm'i sorteerimine ja pesemine teeb käed kuivaks ja mõnest kohast katki. Ilusaid unenägusid ja homme ärkan üle pika aja äratuskella peale.

10 aug Arvake ära!
... mis ma leidsin? Ei tea? Noo see asi pani mind särama lausa. Veidi rohkem kui meie 15 watised säästupirnid. Tinutuskolb! Milline rõõm! Otsisin väikest kruvikat ühe käsikaalu avamiseks ja leidsin sellise vidina. See kolb saab homme ka kuumaks aetud, et seesama kaal ära parandada. Üldiselt päev nagu päev ikka = desmoodium. Tuleb lõpetada looma kombel töötamine ja hakata seda tegema nagu inimene, euroopa inimene, sest ega see töö eest jookse. Saab raske olema, sest eestlasena ja tööd austava isikuna on selline euroopalik käitumine mulle vastnäidustatud. Kastsin ärasöödud ananassi, mis sai pühapäeval mulda torgatud ja joonistasime arbuusile huulepulgaga näo pähe. Kuna ta nimeks sai vesipea, siis ei tulnud ta nägu ka kõige inteligentsem, noh-jah.

11 aug
Tänase päeva vastuolu: ütlesin iseendale valju häärega "Kuule, ära kihuta!" ja lisasin seejärel gaasi kuni ~110km/h. Aru ma ei saa. Täna ei olnud desm'i, täna nagu ei teinudki midagi, aga siiski. Viisime prügi 16 kilomeetri kaugusele konteinerisse ja segasin päikese käes kuivavaid Cestrumi lehti paar korda. See on üks raskemaid töid üldse. Aga mitte nii raske, kui kunstikoolis poseerimine. Raskusastet tõstis kõvasti siesta-aegne tuulevaikne ja päikeselöösaga ilm. Sõime kollast arbuusi, ei midagi põrutavat. Väga mahlane ja veidi magusa maitsega, keskelt rohkem. Järgmine kord proovime seda õiget värvi.

12 aug
Täna lõpetasime 175kg desmoodiumiga umbes poole kaheks - hullumeelne kiirus. Ma enam ei kihuta autoga, ma lendan liiga madalalt. Eile öösel korjasime vannitoast ühe skorpioni, sellise rohkem mürgisema neist kahest siin leiduvast liigist. Kärbes, liblikas, rohutirts on söödud ja tsikaad ootab oma tundi. Täna oli tuuline, kuivanud cestrumi lehed läksid kergelt lendu ja mina ajasin neid kotiga taga, et neid sinna toppida. Kuivanud leheke ei kaalu grammigi aga F peab neid 50kg kokku saama.

13 reede ja 14 aug
Istun kivil ja leotan ookeanivees varbaid ning kritseldan märkmikusse seda kirjutist. Üle mere paistab Kaw' mägi. Ikka suudan ma sellise hetke rikkuda korraks argimõtetega. Tegime tiiru Grand Connétable ümber ja tiiru Ilêt la Mère peal. Esimese juures nägime linde kuuest liigist aga selle eest tuhandeid isendeid. Tagasiteel märkasime vilksamisi silmanurgast oranze kalu, kes paadi kõrvalt hirmunult veest välja hüppasid. Et tagasitee lõbusam oleks, serveeriti rummi laimi ja siirupiga. Töötas küll. Teisel saarel sõime lõunat. Seni üks keerulisemaid söömaaegu. Tohutu hulk ahvikesi üritasid ka oma saada.Tulid ronisid mööda jalga üles või hüppasid õlale ning ajasid oma käpa jultunult sinu makaronikarpi. Väike kartus neil siiski oli. Nägi ka aguutit, kes nagu jänes tagajalgu vastu maad trampis. Tagasiteel maale vaatasime iibiseid, nii valgeid, halle, kui ka punaseid. Täitsa erkpunane, lausa neoon kohe. Enne kui pimedaks läks käisime veel Polonia seltskonnale Rorota mäel laisikuid näitamas. Tanklas tundis üks meesterahvas huvi Kaitseväe särgi vastu ja ta tundus teadvat ka kus Eesti on. Bensiin 95 1,45 diisel 1,42. Reede õhtul nägin kohalikku metskitse, oli teine õite otsustusvõimetu oma suunavalikul aga autotuled vist segasid ka. Seoses sellega - jahindus on siinkandis üsna levinud eluviis. Kõik jahivad: rolleri ja kaheraudsega poisike, dziibi, kaheraudsete ja lampidega tegelased ning brasiillased, neil oli üheraudne, on ise ka illegaalid. Ka Fransua mainis et ega jahinduses siin korda ei ole.

15 aug
Alustame lõpust. Viimased kolm tundi on tunne nagu oleksin filmistaar filmiesitluse punasel vaibal ja pealtvaataja-kuulaja trummikontserdil, kes seisab kõlaritele liiga lähedal - st siin välgutab ja paugutab jõhkralt. kui üks müristamine müdisedes üle taevalaotuse jõuab algab järgmine, mis kestab täpselt niikaua, et jõuda ühest taeva servast teise. Mõttepudru väljapudistamine on siiski parem, kui vaikimine.

16-17 aug
Esmaspäeva pärastlõunallõpetasime reedel toodud desm'i. Polonia lendas ära. Teisipäev möödus kuidagi imelikult, midagi nagu tegin ka aga läks see päev nagu niuhti. Puhastasin veidi pirukat seestpoolt ja võtsin riiuli piruka seina pealt ära, mis osutus kõige õigemaks lükkeks. Lappisin kokku ühe musta kilepresendi, mis päikese käes tulikuumaks oli läinud. Läksin Desm'i tooma ja teepeal, reservaadis, nägin tosinkonda pikkade jalgadega ja pikkade kõverate kaeltega mustjashalle kalkunisuuruseid linde. (Agami) Tundus, et on noored ja ullikesed, sest passisid päris pikalt teepeal. Cacaos ootas mind ja Bernardi üle viiesaja kilo desm'i mis vaevalt pirukasse mahtus. Viimane kott topiti sisse, suruti jalaga kokku ja lükati uks kiirelt kinni. Ma pakun et sellest oli oma 30-40 kg vett, sest tagasiteel lainetas me jalgeall bassein. Juhtus ka insident autoga. Nimelt keerasin ma liiga teepeenrale, mis tegelt oleks pidanud olema / võinud olla teepeenar kuigi ta alguses sedasi paistis aga seda teps mitte ei olnud. Oli teine seda punast muda ja kive täis kraavike, ~30cm asfaldiservast. Parasjagu ehmatas aga auto jäi terveks. Ka vastusõitnud turistid pääsesid vist ainult ehmatusega. Ma ei kihutanud, lihtsalt mitu halba tegurit juhtusid samal ajal mõjutama. Ülejäänud tee sõitsin aeglaselt, väga aeglaselt. Kati ootab pakki, juba kaks nädalat ootab.

18 aug "Üksinda kodus - desmoodiumiga!"
Kõlab nagu rämpsõuduka pealkiri, mille tsenaarium oleks kõvasti halvem, kui Austraalia tapjalammaste filmis, aga lihtsalt palju lühem. Tõesti, ainult eestlased, koduloomad ja ~500kg desm'i, millest me umbes poole kompostime, sest ei ole see mitte kõik desm. Tegin pirukale kaks auku ja lasin vee välja. Plastikust, mitte kummist, põhjakorgid tegin katki ja tilgutasin need mitmed liitrid välja, mis desmoodiumi transportides autosse veekogu moodustas.

19 aug
Terve tänase päeva nokkisime desm'i. Lõuna paiku käisid patareivahetajad, kes ühel majal akud ära vahetasid. Teeme ettevalmistusi taasiseseisvumispäeva tähistamiseks - õppisime Tuljakut. Häbi mulle, ei olnud kõik täpselt meeles. Kui pea ei jaga, siis jagavad jalad ja nii tuleb mitu korda üle õue vantsida ja et pea jagama hakkaks toetan ta mõneks ajaks padjale.

20,21,22,23 aug
Lühidalt kokku võttes - desmoodium. Siiski leidub teisi pisemaid aga see-eest väärtuslikemaid hetki. Kes mäletab sellist artistinime nagu Bläck Rockit? Igatahes hetkel viibib Prantsuse-Guiaanas vähemalt kaks tema kunagist fänni, kes tema laulusõnu seni peast teavad. Itimees ja tema sõber pisike hobune. Jeee! Üksõhtu jõin rohkelt mangomahla. Hommikused unenäod, niipalju kui ma neid mäletan, olid üsna imelikud. Tuletõrjujad, ufod ja keegid veel tahtsid miskipärast mulle trahvi teha aga nad ei saanud ja ma ei pääsenud nende eest ära ka. Gravitatsioon oli kui kuul ja vedamist/pidamist/hõõrdejõudu kah ei olnud. Koht aga oli tuttav, selles vanalinna kohas olin ma varem mingis unenäos olnud. Selg on kange sellest desm'ist. Venitamine aitab väheke. Soe või kuum dušš samuti. On peaaegu täiskuu, taevas on pilvitu ja väljas on nii valge, et pole lampi vajagi, väga. Üksõhtu lõpetasime veidi enne pimedat ja võtsin kuuma veeprotseduuri. Pärast vedelesime pimedas võrkkiikedes ja kuulasime Kivirähu raadioteatrit - ning rohkem polegi õnneks vaja. Esmaspäeval tõime lennujaamast osa pererahvast koju. Möödas on vaiksed õhtud, kus ei pidanud generaatorit urisema panema.

Lisasin uusi pilte

30-31.07
Toimus mitmesuguseid tegevusi. Desmoodium sai puhastatud kl 11-ks. Oli luba minna ööseks linnapeale. Külmhoone(Frigodom'i) juures saime korraks kokku kiirustava F'iga, veetsime aega rannas. Oli mõõn - vesi oli mittekutsuvalt liivane mudane ja lainet ka parasjagu. Jalutasime. Avastasin oma kookosehulluse. Võtsime vähe päikesevanni. Törts internetti ja peale pärastlõunast vihmasabinat linna peale, kus tegime turiste. Jalutasime linnas ringi reisijuhi-raamatu järgi (Randonées en Guyane - Philippe Bore) - väga hea ja ainus siinse kandi kohta. Kella pimedast läksime jälle randa. Tagasimineku põhjus oli soov näha kilpkonni. Nägime ka. Ühed tulid munema, teised, äsja koorunud, läksid merre. Ma pilti ei teinud, kuna neile ei tohi valget valgust näidata ja välguga pilti teha. Kati sai mõne pildi pika säriajaga. Südaöö paiku trükkisin päevikut ja blogistasin. Kuulasime Tuulevaiksel Ööl. Korduvalt. Suutsin Kati hea tuju paremaks teha. Mulle üllatuseks suutsin seda! Hommikul viiest undas mingi masin, mis kedagi või midagi mürgitas. Peale kerget hommikuoodet põõnasin veel mõne tunni. Käisime Cayenne'i turul: Võtsin ühe ananassi ja peotäie magusa mombiinipuu vilju. Maitsevad veel imelikulmalt kui jäätises. Teaks ainult, mida neist ja kuidas neid süüa. Pühkisin kontorist kokku hea koguse rannaliiva. Poodlesime hiinakas nädala toiduvaru. Jalutasime kohaliku looduskaitseala rajal ja nägime puid koos nimedega. Avasin ühe kookose (kaks on veel) - see osutus tõhusaks kõhutäieks kahele.
Olen viimase kahe päeva jooksul kolm korda täheldanud teatud käitumist. Nimelt kui on vaja või on soov teha mitmeid töid, ülesandeid ja/või tegevusi, siis ma alustan ühega ja enne lõpetamist suudan veel mõnedega alustada. Tegevuse käigus hüppan ühelt tegevuselt teisele. Peast käib läbi kõik see, mida vaja aga ma ei oska keskenduda ühele asjale korraga.

01.08 Langevad tähed ja välgusähvatused...
...samaaegselt. Esimese Augustikuu päeva hommikulaadne hetk oli pikaldane. Tegime väikese viietunnise jalutuskäigu Kullakaevanduse juurest edasi. Leotasime jões jalgu. Katil on häda, kõik söövad: sääsed, parmud, puugid jaisegi kalad. Mind ei sööda, isegi kadeduseuss mitte. Päev oli palav, nagu ikka. Vihma tuli niipalju, et tegu maa korra peaaegu märjaks - on nn kuivaperiood. Tagasi jõudes oli võhm otsakorral ja magasin tunnikese teise ettejuhtuva koha peal - toa põrandal. Esimene oli veranda põrand aga päike paistis. Põrand seepärast, et tundusin endale liiga higine, et kuskile magamisasemele ronida enne inimlikku pesemist. Lõuna ja õhtusöögi ühitasin ja avasin veel ühe kookose. Arvuti küttis õhtul toa liig soojaks ja avasin aknaluugi ning siis ma nägingi langevaid tähti ja selges taevas sähvatusi, mis pärinesid altpoolt, aegajalt hääletult tähti pimestades. Mäe tipus on meil teistmood ilm.


02.08 Siinsed vaated!
Hommikupooliku sisustasin juurikaid välja tõmmates [Clidemia hirta]. Viiekesi läks jutuvestmine töö saatel, mitte vastupidi. Kui leiti herilasepes tegid indiaanipoisid selle aja sees kui ma kahe sammuga neilt eest läksin, umbes pool tosinat hiiglaslikku ja väga kiiret sammu. Tea kas need quepe´d (herilased) siis nii ebameeldivad ja või ohtlikud on? Siit mäe otsast avaneb mõne lagedama või järsema koha pealt hea vaade.

03.08 "Meie reliikvia on Desmoodium!"
Lisaks sellele, et ma eile poole mõtte pealt magama jäin, võin ma seda teha ka täna. Vaated on vägevad, kui ei ole metsa või võsa ees. Seda viimast on siin ikka rohkeste. Täna käisin F'iga umbes 20 km kaugusel 150 kmse ringiga ja ladusime rendipirukasse sisse ja peale 500+ kg Desmoodiumi. Kuidas aidata inimest, kui ma seda ei oska? Aga soov aidata on. Päris katse-eksitus meetodil ei saa vist läheneda, sest inimene pole nagu Minesweeperi mäng, mida saab uuesti alustada. Inimene läheb seest väga katki, valuslt, kui seda valesti teen.

04-05.08
Gravitatsioonikaitsega küpsis juustuga!
Vihmaperioodil:"Palun keera mu aluspesu ümber, ma täna ei soovi väga pruuni!" -kaaskannatajale, kes pliidi ääres pannil aluspesu kuivatab. Asi ei ole tegelt nii hull. Veel.
Desmoodium x väga mitu. Tunne - poolekohaga rallisõitja. Tegelt ma ei kihuta. Väga. ~700km. Laulvad jalgpallimeeskonnad unes. Shampus Vana Tallinaga. Hapukapsad lihaga.Koffeiinilaks. Umbes kümme nooti, millega saab pea kõik viisid suupillil välja puhuda. Abitu tunne abivajajate suhtes. 540€=540kg Desmoodiumi. Väsimus. Uskumatud vaated. Hundiratas koertele = elevust pikaks ajaks. Naer! Putukakartlikud külalised. Uisitama kunagi. Õ-täht.
? Elad, et töötada. Töötad, et elada. End seejuures surnuks töötades? Tänan ei.

21.07 "Lindistamine"
Eile alustasime "Oti"raiesmikul ja täna jätkasime istanduste piiramist lindiga, et kaitsta neid putukaturistide eest. Tegin pika lõunauinaku. Pärast jätkasin võrkkiiges. Õhtul poole kaheksast tõi F. ~200 kg desmoodiumi. Homme saab neid puhastada ja pesta. Ükshetk tuleb koguda mõned proovid ühest mullegi tuttavast taimest. Õhtul nägime nahkhiiri, kes üritasid mu banaanikoorega minema lennata. Selleks et neist pilti saada, sidusin bananaanikoore poolstatsionaarselt veranda piirde külge. Ja liblikalõksudest söövad nad ka puuviljad ära, mitte tamariinid. [Desmodium adscendens või kohalikus keeles Amor Seco]

22.07 "Kapsad on siin ja kapsad on määä"
Kapsad ühele poole, teised kapsad teisele poole, kummad kapsad kummale poole läksid ja kummale poole mingid kapsad minema pidid ja üldse, miks mul pea kapsas on? See kõik on seletatav: desmoodium. Puhastasime muust orgaanikast ja pesime seda. F'i kurvastuseks saime ainult kümme kotti ja 129 kg. Veranda kõrval puu peal ja ümber põristavad erinevad koolibrid. Kerge väss on(Kati tegi pilti). Tukastasin kiiges paar tunnikest koos kõrvaklappidega. Õhtut täitis hiljemgi mõnus muusika ja paar jutukest muusikast. Üritan valmistada kuskusi maisi, juustu ja majoneesiga. Lihtsalt katsetus olemasolevast miskit teha. Lisasin ka pool teelusikatäit Pate de Piment Rouge - äkkiline kraam. Liiga palju panin. [piment - punane pipar (46%)]

23.07

Oma unenägudesse peitsin enda
keegi kohta võib õde-venda
kogemata näha võin end ka
kuid kindlasti teretan sind ma
Seni aga su unengudes lenda.

Kui on pime ja/või ei pea tööd tegema, saab magada. Ja kui seda teha mõnusalt pikalt ja kaua, võib näha rohkelt unenägusid. Just viimasel ajal. Oli tegus päev. Hommikul sai esimene ports desmoodiumi otsa. Kuna pirukas töötab jälle, sai ette võetud(suunamisega) prügivedu. Kaks nädalat ja kongitäis. Kogusime veidi üht taime (Renealmia oriocensis). Sättsime end valmis pikaks internetiaktsiooniks. Õhtul Matoury'sse sõites sadas korralikult ja auto konditsioneeri kaasabil tekkis tubli oktoobri tunne (tegelt mingi 24kraadi). Hakkisin vähe taime ja pauside ajal logelesin internetis. Oli plaan kilpnonni vaatama aga ilm oli selline nagu ta oli.

24.07
Kui palju rõõmu lihtsatest asjadest. See ülev emotsioon. Sooviksin osata paremini seda head teha. Seni on mul olnud tunne "mulle-mulle-mulle" ja need on lihtsalt asjad. Ometi suudavad need lihtsad esemed ja teod muuta inimese elu paremaks, rõõmsamaks. Käisime Cayenne'i turul, vaatasin vähe ringi - nägin nii kaubavalikut kui erinevaid inimesi. Jalutasime linnaparginurgas ja visualiseerisin merevaadet, mis mangroovi tagant kunagi paistis. Tegime käigu randa - ilm hea, laine väike ja sai ujuda ning ülla-ülla vesi jõhkralt soolane. Ronisime korra ka Rorota mäe jalutusrajal, laisikud nägime ikka ära. loomalapsed olla armsad ja nunnud. Ju nad ikka on ka, kuigi ei suutnud leida seda tunnet, või väljendada/tajuda seda, ka iseendale arusaadavalt. Nädalaks ostmine hakkab käppa saama. Tegime täna kohvi - väga hea aga väga kange tuli. Õhtul haukusid koerad millegi peale. Sõin ära oma ~8€ pitaya - maitseb nagu kiivi aga ilma kiivi maitseta. Nüüd on mul veel müned akud. Kuid siiski, tunnen minagi lihtsatest asjadest rõõmu: need kaks kruvi, mis ma ükspäev leidsin, ja termomeeter, mille Kati mulle poest leidis. Olin meie poes otsinud termomeetrit korduvalt ja ka kahest suuremast korra aga polnud märganud. Õhtul ja hommikul jahedalt 24 kraadi.

25.07 Juba üks kuu.
Täna oli väga uimane päev, hirmus lausa. Kuni 11-ni magasin, tukastasin, pikutasin vms. Käisin poolteist tundi kompassiga võsas ragistamas - tegin pool tiiru laagrile. Peale seda jätkasin hommikust tegevust kuni õhtusöögi valmistamiseni. Lugesin Kati kirjatükki ja sain paraja lõuatäie naerda.

26.07 Loomepuue
Täna õhtupoolik oli minu jaoks kohutav - tegevusetus. Võibolla oli see energiaülejääk tingitud lõunasest kondenspiimast. ühesõnaga ei teinud suurt midagi. Hommikul tõime kanadele uue saepuru ja viskasime sita kotti. Sitakotid jätsime aga põõsa taha oma päeva ootama. Saeveskist ulles korjasime mõned renealmia risoomid, mille me pärastlõunal metsaäärde mulda torkasime. Mulda torkamine: 1)raiud kangi või kirkaga punase mudaga krjusa lahti, 2) loobid augu tühjaks, sageli on vaja korrata esimest tegevust, 3)tood labidatäie-kaks kallhinnalist mulda ja täidad augu koos juurikaga. Täitsin kruusaga, mille võtsin räästa alt, kust vihm mudase komponendi ära oli kandnud veidi trepi ees olevat mudast teerada. Villu Tamme laulutekstid.

27.07
Rohisime. Vaatamata esmapilgul soodsale niiskusele ja temperatuurile, ei toimu siin see kasvamine teab kui kiiresti. Viis kuud tagasi istutatud aafrikataimede ümber polnud selle ajaga endise metsa kohale suurt midagi kasvanud. Kerge müstika. Kodumail puistavad mõned rohud selle ajaga kaks-kolmkorda seemneid. Võibolla põhjustab seda muld või õigemini selle puudumine. Jalutasime, nägime mõnda putukisendit ja ehmatasime paar lindu lendu, neid nägemata. Üldiselt fotovaene päev. Magasin võrkkiiges, lugesin, laulsin.

28.07 "Kirkamehe kangutamised"
Mida ma tahan? Hea küsimus, millele leidub vast ka hea vastus. Aga oleks see vastamine ja vastus ise nii lihtsad, kui küsimus. Tahan kõike ja suurt ei midagi. Esiteks võiks olla tegevust, sest tegevusetus on mulle väga raske. Sel tegevusel võiks olla eesmärk minu jaoks. Tegevuse tulemus ja protsess. Baka tahan ära lõpetada. kuni selle ajani pole edasise otsustamine nii vajalik.
Täna korjasime mõne aasta vanusest istandusest Cestrum latifolium'i lehti ja pistikute tegemiseks tüve. On sihuke võsalaadne. Tekitasime kirka ja labidaga augu, täitsime mullalaadse asjaga ja torkasime oksa sisse. Umbes kolme tunniga 30tk + 30 auku. oli jäänud kummitama üks laul, vist paari päeva tagusest võrkkiiges magamisest ja pleieri kuulamisest. Mingi viisijupp ja meelas naisvokaal. Täna üritasin lugu leida, kuulates läbi pea kõik mul olemasolevad J.M.K.E. lood. Hetkel enam ei mäleta kummitusloo viisikest. Õhtul tõi F. ~250 kilo desmoodiumi ja kolm paari abikäsi.

29.07
Mind pani mõtlema miski, mida ma ise ütlesin. Kas mul on alles see miski, mille pärast ma laborisse õppima läksin? See säde, mis mind tundide kaupa öösel laboris hoidis? See viimane oli tegelt ummistunud ränikolonn. Siiski, mis oli see ajend? Kas see pisik, säde või see miski on minus alles? mMingilgi määral?
Täna puhastasime pesime "selle" kaalu järgi 280kilo desmoodiumi - kuuekesi. F. tegi meeldiva üllatuse ja tõi ainult 80 kg desm'i. Veetsime pika jutuvestmisõhtu Fransua juures. Miks küll kõikide tõenäoliste võimaluste hulgast valin kõige vähem tõenäose ja kõige kehvema? Ei tasu kohe kõige hullemat mõelda ju. Sõin üht väga omamoodi jäätist Wassài - mingi palm. Pöörasin kogu maailma tagurpidi - selleks tuli ainult peapeal seista. Trampisin, karglesin ja plaksutasin pool tunnikest tehes koordinatsiooni ja Rütmiharjutusi.

Lisaks muule ka niimoodi. 

Prantsuse Guiana

12.07 "Kartuliõis :)"

Hommik venis mõnusalt. Võtsin suupilli ja nagu iseenesest tuli Viidingu sõnagega lauluke (vt. pealkirja). Riputasin seljakoti kuivama. Siin kuivavad asjad väga imelikult (loe väga aeglaselt). Logistasin võtit piruka süütelukus ja mingi hetk hakkas keerama. Peale seda kui immo andur õigesse kohta sai ja Bernard üht märga juhtmeühendust kapotiall näppis, võttis ta lõpuks tuurid ülesse. Tunnen veidi puudust kruustangidest - väga nigel on hoida käega vidinast ja teise käega saest. Roostetamine toimub siin üsna suurepäraselt.

13-14.07 "Kraavikaevajal on hea uni."
Kuidas muidu seletada kolmeteistkümnenda kuupäeva sissekande hilinemist. Korjasime jälle  vesiroose. Seekord läks nagu kuidagi kiiremini. Umbes üheksa kilo märjalt on umbes 0,8 kuivatatult. See suur Lomp teepeal häiris, läksin talle labida ja kirkaga kallale. Peale esimest nelja tundi alanes veetase ligi 5 cm. Teist samapalju tuli umbes kahe tunniga kolmapäeval, neljateistkümnendal. Hakkasin lappima/täitma üht auku teepeal, mis autoga sõites väga ebamugav on. Vihm katkestas mu tegevust. Ilmateade on umbes selline: mingi hetk sajab, mingi hetk paistab päike ja kui sa just vihmast läbimärg ei ole on sul palav, vahet ei ole, kas liigutad end aktiivsemalt või mitte - minu nägemus kohalikust ilmateatest. Sobilik pea igaks päevaks viimasel ajal. Kolmapäeva õhtul hilja jõudsid kaks külalist, kes tegid valguspüüki hommikuni, vahepeal magasime kodus voodis. 

15.07 "Kirjutamine on unarusse jäänud vähe"
- tundub nii. Täna oli palav. Gekod kisasid ja sisalikud ajasid üksteist muru(heina ja lehtede) sees taga. Miskipärast on raske meenutada mida kõike päeva jooksul juhtus. Tegemisi on parasjagu ja häid hetki samuti, mis kõik paberile ei jõua - noh egas ma kogu elu ka üles kirjutada saa. Hommikul viiest ärkasin. Justnimelt viiest, nagu kogemata tavaks on saanud ja läksime levikohta valguspüügiagregaate kokku panema. Ennelõunal tegime kambaga vägamitmeotstarbelise käigu kontorisse. Saime poest süüa ja kanatoitu, tanklast bensiini, kontorist internetti ja pesu pesta, viisime natuke taimi kuivama ning segasime kuivavaid. Kati tegi end katki, mitte palju aga ebameeldivalt valusalt. Uks jäi täitsa terveks aga varvas ajas natuke morssi välja. Andsin Otile Pariisi kaardi, nüüd saab ta seal vähe teadlikumalt ringi vaadata. Ka viibete abil saab suheldud, mingil määral. Sorteerisin kõlblikke pilte. Mõni kõlbab ka suurelt ekraanilt vaadata. Netti tulevad vähe väiksema failisuurusega pildid kui originaalid (u.4MB). On tekkinud ka mõni video, mis võivad saada osakeseks "SinuToru" andmehulkadest. Leban voodil, kritseldan paberile. Mmm... kollane pehme sai shokolaadikreemi ja juustuga. Hästi ei taha pähe mahtuda, et ostsin täna 40 euro eest natuke toidukraami. Leidsin poest kaerahelbeid sisaldava toote - müsli. Pole pea kolm nädalat kaera saanud. Autoga sõites avastasin end jälle kihutamas. See juhtub nii iseenesest, kuni äkki avastad end võtmas kurvi seitsmekümnega, kus tavaliselt sõidaks viiekümnega. Ju tuleb enda suhtes veidi tähelepanelikum olla ja enda liikluskasvatust parendada. Teed on siin nii vägevad, et tõusude peal võtab kõrvad korra-kaks lukku. Ja täna tabasin ära, kes on Leen. Hea nimi! Kell saab kolmveerand üheksa õhtul- lähen lülitan veepumba generaatori välja ja sukeldun elavhõbedalampide lugemisvarasse. 

16.07 "Eilne päev"
Kell on pool kaheksa hommikul. Päike paistab, kastest on kõik märg ja mina panen paberile eilset päeva. Algas uimaselt. Ilm oli kohe alguses palav. Lasin kanad välja ja korjasin mune. Pumpasin veetorni vett, õigemini generaator ja pump tegid seda. Üritasin lugeda elektri kohta, Wikipedia on küll vägev, aga hästi ei õnnestunud, sest jäin magama nii tooli kui tabureti peal. Siin on meil palju loomi: kaks koera, kaks kassi, papagoi ja 27 kana ning lugematul hulgal mittekoduloomi ja veel lugematul hulgal putukaid. Oli Ruth'i [Uchi] sünnipäev. Öösel magasin autos, generaatorist mõne meetri kaugusel. Uni on igas asendis hea tulema. Frederic on Mongooliast tagasi - tõi kõigile ühtteist meeneks ja sünnipäevalauale mongoolia viina. Sünnipäeval mainis Fransua, kuidas Ly oli talle kunagi eesti viina pakkunud ja see olevat maitsmise ära võtnud. Peaksin magama veel, sest suht uimane on olla aga väljas on valge ja toas juba soe, isegi ainult rätikuga. Eks näis, mis neljanda nädala esimene päev too.

17.07
Magasin, vaatamata valgusele, mis pragudest igalt poolt sisse trügis ja palavusele, mis unest ka kaheteistkümne ajal võitu sai. Sõin taas prantsusepärast või sellesarnast hommikusööki: õun, jogurtike, sai, lisaks shokolaadikreemi ja juustu. Nokkisin natuke juhtmete kallal, mis eile korra ühendust ei andnud. Oli üks klemm natuke lahti sulanud. Tegin ühele generaatorile uue starterinööri aga paistab, et ega uuski kaua vastu ei pea. Viksisin saapaid. Hakkavad ära kuivama. Pumpasin vett - veetorni tünn täitub ~25 minutiga. Keetsin riisi, peale ja kõrvale sibulat, sinki ja sepikut. UHT piim pole päris õige aga ainus, mida siin saada on. Võimaluse korral tahaks tagasitulles tädi Mare juurde heinale ja piimale minna. Valguspüügi ülespanek läheb suht kiirelt, kui kõik esimese raksuga tööle hakkab. Suupill, milleks on Hohner'i Puck, on ikka parasjagu väike - ei saa igakord õigele avale pihta. Üritasin leida Suurt Vankrit ja Põhjanaela ligikaudset asukohta aga mets piirab vaatevälja ja kellaaeg võis olla ka veidi vale. Kella ühe ajal nägin madu. Vot oli sihuke pooleteise meetrine umbes 5 cm läbimõõduga jämedaimast kohast. Homme, pühapäeval, lendab Ott ülemere kodupoole.

18.07 Oti kodutee algus.
Istun lauataga. Joon suhkrut vee ja laimiga ning üritan meenutada, mis täna toimus. On soe. Magasin hommikupoole, hüüdsin "Jaa" ajasin end püsti, ärkasin. Ott oli tulnud ütlema, et varsti on Matoury'sse minek. Asjatasime natuke. Kanasöödakoti saab avada, kui tõmmata kahest õigest nööriotsast korraga. Ott pärandas mulle mõned funktsioneerivad riided. Käisime turul, ostsin imeliku puuvilja (pitaya) ja nägin mõnusaid peene pikitriibuga laiu oranze pikki pükse, mille sarnased ma siit kunagi kaasa toon. Läksime sööma sellisesse kohvikulaadsesse restorani. Läbi naaberlaua klientide saime lõpuks tellitud ja kelnerineiu oli väga hoolitsev. Peale veidi pikka ootamist saime mõnusa kõhutäie osaliseks ja seda pea 60€ eest. Kuna lõunatamine venis pikemaks, kui olime plaaninud, siis allesjäänud poolteist tundi veetsime interneeduses, selle asemel, et randa minna. Tean juba ette, et ookeanivesi põhjustab mulle oma soolsusega pettumuse. Aga ujuma läen ikka. Sõitsime lennujaama. Kati ja Ott olid silmnähtavalt kurvad. Ott võibolla veidi vähem, saab siiski koju üle aasta. Kuna õhtul ootamatult suuremaid tegemisi polnud, siis sai ette võetud kolimine. Angelique onnist vist Jacaranda onni. Uurisime eelmistest elanikest jäetud varandust ja arvasin suurema osa neist vähevajalikuks ent siiski fuktsioneerivaks. Kati proovib saapaid ja tööriistad viisin konteinerisse, muu ladustasin ülemisel riiulil. Ühtlasi elan ma nüüd koos kaheraualise (jahi-, spordi-,) enesekaitsevahendiga ИЖ-34. Uus, veidi seisnud, liigub veidi raskelt. Pole vist ühtegi lasku teinud, rauad on kui peeglid, vaid ühes on kaks surnud ämbliku. Loodan, et ei pea seda kunagi kasutama. Kell on pool kümme, akud said tühjaks ja vool läks ära. Uni on ka. 

19.07
Täna tolmutasin natuke, ladusin asjad riiulisse. Tõstsime piruka tühjaks. On lootust temakese remonti saatmisesse. Piiikk lõunauni kuni päike sundis paremat kohta otsima. Nikerdasin ühe lambikesega, kontrolllambi moodi asjake tuleb. Majakese kööginurga ja veranda tulede lülitil on kaks nuppu aga funktsioneerivad enamasti kui üks - eba midagi. Nelja ajal tõi Frederic Bernardi, kes silituste ja jõuliste hoopidega kruvikeerajale pirukale elu jälle sisse ajas ja minema sõitis. Imetlen Kati enesedistsipliini - ta suudab täielikult pühenduda pikale trennile. Piilusin me onni lae peale - see sisaldab mingis koguses prahti ja muid vähevajalikke esemeid. Ükskord tuleb ka nende kord. Olime valmis kogu valguspüügivarustust Fredericu väikesesse Renault Symbolisse pressima, kui saime teada, et ei peagi - kergendus. Õhtul ajasime Fransua ja teiste külalistega tunnikese juttu. Päeval näppisin üht videokaamerat. Suutsin selle liikuvat pilti tootma panna ja pildi ka arvutisse saada. Canoni juhtmemajandus on üllatavalt hästi standardiseeritud. 

20.07 "Halb vasakule"
Hakkame pihta lõbusamast. Kas tead, mis tunne on kui keegi kuuejalgne su peal jalutab. Veidi õõvastav ja kontrollimatu. Siin on see suht tavaline, peale igat valguspüüki satuvad kümned ja kümned tiivulised IGALE poole. Kui pealamp põleb, klammarduvad pimestatud liblikad näole, juustele ja ronivad kuhu juhtub. Suht tüütu. Ja surnud liblikad roiskuvad. Elektrikastis, kus on induktsioonmähised ja stepslid-pistikud lampide jaoks, haiseb üsna räigelt. Tänane päev möödus mu vasaku käe jaoks üsna hullult. Hommikul peale habemeajamist nülgisin kogemata üht näppu natuke. Kümne ajal, ku teeserval võsaga võitlesin, et iga teine põõsas lahtisest autoaknast sisse ei trügiks, leidsin juhuslikult ühe herilasepesa. Kolm-neli said mind kätte, vasakusse kätte. Lõuna paiku koorisin juhtmeotsalt isolatsiooni ja torkasin end veidi pöidlasse, vasakusse pöidlasse. Mingi hetk läks vasak kõrv lukku. Tuleb korralikumalt hooldada :P Kella viie ajal hüppas läbi Steve, kes Otti otsis, jäi veidi hiljaks. Tervitused sulle Ott! Näitasin talle veidi kohta ja Fredericult sai kontaktid. Suutsin pea kogu valguspüügikraami mahutada F'i väikesesse Renault'sse. Ainult valged aiatoolid asendasin aiataburettidega ja kõrvalistuja koht jäi veel vabaks. Enne vihma sain kaadervärgi üles seatud. Unustasin täiesti majade elektrisüsteemide laetust kontrollida, aga Kati jõudis enne seitset kanuutamast tagasi ja saab sellega vabalt hakkama. Valguspüügil on tulnud komme sääsetõrjespiraale tossutada, ilma on neid moskiitosi ikka parasjagu. Homme tuleb võibolla desmoodiumi mingi ports. Tahaks teada, mida sest tehakse. Viimasel ajal on olnud tunda surinat kätes, kui midagi õrnalt kätte võtta. Harva aga korduvalt. Ei ole valus aga lihtsalt elektriline. Võimalusi tuleb kasutada, nagu Kati ütles. Kasutasingi võimalust ja tulin ära koju magama. Hommikul arvas üks suuremat sorti herilane, et vasakuga pole veel kõik ja pani litaka pahkluu piirkonda, vasakusse. Tükk aega lonkasin.